27. november 2024

Autorid Merlin Mitt, Marin Vaher, Anne Murd, Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist

 

Kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest on tarvitanud elu jooksul mõnda narkootilist ainet. Uimastite tarvitamise laia levikut kinnitavad ka Eesti linnades läbi viidud reoveeseired. Uimastite proovimisest võib ajapikku välja kujuneda sõltuvus. Seega on oluline tagada uimastitega seotud ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavus.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2023. aastal ellu viidud uuringu „Eestis täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamine" järgi on elu jooksul uimasteid proovinud umbes kolmandik (31%) täiskasvanutest, sealjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Narkootiliste ainete tarvitamine on enam levinud nooremate hulgas: 16–34-aastaste meeste ja 16−24-aastaste naiste hulgas. Enamasti on proovitud kanepit, aga ka teisi uimasteid, nagu MDMA (ecstasy), amfetamiin ja kokaiin.

Objektiivset teavet uimastite tarvitamise suundumustest annavad ka justiitsministeeriumi ja TAI ellu viidavad Eesti linnade kommunaalreovee uuringud. Justiitsministeeriumi reoveeuuringud on näidanud 2024. aasta esimeses kolmes kvartalis Rakvere linna ja Rakvere valla reovees kõrgemat kokaiini, kanepi ja MDMA taset.

TAI on reoveeuuringuid teostanud alates 2019. aastast – 2019. aastal Tallinnas, 2020. aastal Tallinnas ja Pärnus, 2021. aastal Tartus ja Narvas, 2022. aastal Tallinnas ja Kohtla-Järvel ning 2023. aastal Tallinnas ja Tartus. Need uuringud näitavad samuti kanepitoodete ja kokaiini üha laialdasemat tarvitamist. Sel aastal toimus TAI nädalane (08. – 13.10.2024) reoveeuuring ka Rakveres. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 2025. aasta alguses.

Enamiku inimeste kokkupuude uimastitega piirdub tegelikkuses vaid mõne juhusliku proovimisega. Vähestel võib proovimisest siiski välja kujuneda regulaarne tarvitamine, mis omakorda võib viia sõltuvuse ehk uimastitarvitamise häireni. Kas, kui kiiresti ja kellel võib pealtnäha süütust proovimisest kujuneda aja jooksul uimastitarvitamise häire, on väga individuaalne ja sõltub mitmest tegurist. Riskitegurid, mis soodustavad noorte uimastite tarvitamisega alustamist, võivad olla nii isiklikud (uimastite tarvitamisega varajane alustamine, sõprade surve, kampa kuulumine, vanemate soosiv suhtumine uimastite tarvitamisse jt) kui ka kontekstuaalsed (ainete kättesaadavus, uimastite tarvitamist soodustavad hoiakud, elu- ja õppekoha ebastabiilsus jt).

 

Kuidas sõltuvust ära tunda?

Uimastitarvitamise häirele võivad viidata erinevad psühholoogilised, sotsiaalsed või füüsilised sümptomid, nagu näiteks:
• võimetus lõpetada uimastite tarvitamine ka siis, kui inimene seda soovib;
• uimastite tarvitamine muutub oma probleemidega toimetuleku vahendiks;
• inimene ei pühenda enam aega oma varasematele meelistegevustele ja hobidele;
• salatsemine ja soov veeta aega üksinduses;
• probleemi eitamine ja usk, et ta võib igal ajal tarvitamise lõpetada, kui seda soovib;
• võõrutusnähtude kogemine;
• muutused söögiisus;
• unetus;
• muutused välimuses.

 

Kuhu abi saamiseks pöörduda?

Kuna narkootikumide tarvitamine on ebaseaduslik, võib abivajajal või tema lähedasel kaasneda häbitunne ja hirm abi otsida. Selleks et inimene saaks arutada ükskõik millise uimastitega seotud teema üle, pelgamata kellegi hukkamõistu, leiab veebilehelt narko.ee tugiliini vestlusakna. Tugiliini spetsialistid vastavad ka lühinumbril 1747 ja e-posti aadressil 1747@narko.ee. Tugiliinil ei küsita kellegi nime ega muid andmeid ning abivajaja jääb anonüümseks.

Kuna Eestis on levinuim narkootikum kanep, siis sobib täiskasvanud kanepitarvitajatele tasuta programm „Valik", mille eesmärk on suurendada inimese teadlikkust kanepi tarvitamisega kaasnevatest terviseohtudest ja toetada teda tarvitamise vähendamisel või lõpetamisel. Nõustajateks on Peaasjad MTÜ pikaajalise kogemusega spetsialistid. Nõustamisele saab registreeruda veebilehel peaasi.ee. Nõustamised toimuvad nii veebis kui ka Tallinnas kohapeal.

Uimastipoliitika ühe suunana on Euroopas ning mujal maailmas tunnustust leidnud nn kahjude vähendamise (harm reduction) mudel. Selle keskne idee on vähendada kahju ja kulutusi, mida uimastite tarvitamine tekitab nii ühiskonnale, uimasteid tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele. Kahjude vähendamise puhul lähtutakse sellest, et narkootikume tarvitav inimene ei pruugi olla valmis kohe kasutama tervishoiuteenuseid ega tarvitamisest loobuma. Sel juhul võib pöörduda kahjude vähendamise keskusesse (Laada 37, Rakvere), mille meeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja ja kaks kahjude vähendajat. Keskuses töötavad spetsialistid suhtuvad uimasteid tarvitavasse inimesesse hinnanguid andmata, pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad mitmesuguseid tarvikuid. Kahjude vähendamise keskuste eesmärk on vähendada riskikäitumist, suunates inimese uimasteid tarvitama võimalikult turvaliselt, et takistada haiguste levikut, riskeerivat ja kuritegelikku käitumist ning taastada inimese usk iseendasse, mis pikemas perspektiivis võib aidata tal leida tee tervishoiuasutustesse.

Kui inimene vajab konfidentsiaalset ärakuulamist, emotsionaalset tuge ja abi suhtlemisel ametiasutustega, saab toeks olla tugiisik programmist „SÜTIK". Tugiisik orienteerub hästi sotsiaal- ja tervishoiuteenustes ning oskab koos kliendiga leida talle sobivaima lahenduse.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 

Uimastitega seotud abivõimalused Rakveres

Narko.ee tugiliin
• Kirjuta narko.ee veebilehe vestlusrakenduses.
• Helista lühinumbril 1747 või 641 4110.
• Kirjuta 1747@narko.ee.

Programm VALIK kanepitarvitajatele
• Registreeru https://noustamine.peaasi.ee/valik
• Kirjuta kanep@peaasi.ee.
• Helista 516 3356  (tööpäeviti kella 9–17).

Kahjude vähendamise keskus
• Aadress: Laada 37, Rakvere.
• Keskus on avatud E–R kella 10–18.
• Helista 5591 4999.
• Vaata rohkem infot https://www.convictus.ee/keskused/rakvere

Kahjude vähendamise teenus apteegis
Rakvere Maxima Südameapteek (Tallinna 11)
Lahtiolekuajad: E–R 9–19, L 9–16, P 9–14.

Tugiisiku teenus SÜTIK
• Helista 5684 9887 (tööpäeviti 9–17).
• Kirjuta sutik.rakvere@narko.ee. 

Alati võib nõu ja abi saamiseks pöörduda ka oma perearsti, vaimse tervise õe või psühhiaatri poole.

Teenuseid rahastab Tervise Arengu Instituut ja need on abivajajale tasuta.

Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ning nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot veebilehelt narko.ee.

 

Foto: Pixabay.