Szolnoki kunstnikekoloonia - uuenev traditsioon

 

Möödunud on üle saja kahekümne aasta hetkest, kui Ungari lauskmaa, Alföldi südames, kahe jõe embuses avas oma uksed Szolnoki kunstnikeküla. Juba 19. sajandil olid linn ise, selle elanikud ja ümbritsev maastik kaunite kunstide jaoks inspireeriv keskkond. Tolleaegset maalikunsti iseloomustasid uuendusmeelsed plain air püüdlused. Oli aeg, mil akadeemilistest kunstisaalidest vabasse õhku pääsenud maalikunst leidis kodu Szolnoki rustikaalses maastikus. Kunstnikekoloonia asutamine 1902. aastal oli lahutamatu osa omaaegsetest kunstipüüdlustest, millega leidis koloonia ühtlasi koha tänaseks kõige traditsioonilisemate Euroopa kunstnikekolooniate hulgas. Kuid isegi rahvusvahelisel tasandil on ainulaadne koloonia järjepidevus. Hoolimata 20. sajandil üle elatud heitlikele aegadele ning katsumustele on koloonia jäänud kunstimaailma kantsiks ja sümboliseerib endiselt uhkelt loomevabadust ja austust traditsioonide vastu.

 

Tänapäeval, nagu ka varem, peituvad siin loodud tööde taga Ungari tippkunstnike nimed, lisaks on kolooniat iseloomustav paiga vaim ja inspireeriv keskkond pälvinud ka märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu. Seda tõestab selgelt Szolnoki ja Eesti vaheline side, mis ulatub enam kui poole sajandi taha ja milles on juhtiv osa olnud Szolnoki kunstnikekoloonial ja János Damjanichi muuseumil. Selle tõenduseks on hulk teoks saanud suuremahulisi kultuuri- ja kunstiprojekte ning aegade jooksul loodud isiklikke ja sõprussuhteid. Nende tähtsusele viitab ka see, et Szolnoki üks linnaosa kannab siiani Tallinna nime ja Damjanichi muuseumi kollektsioonis on rohkem kui kahekümne Eesti kunstniku teoseid. Täname kõiki, kes on sellele kaasa aidanud. Nagu näha, viime seda lugu edasi ka tänapäeval, kui jätkame kunstilõngade põimimist Szolnoki tänase sõpruslinna Rakverega.

 

Kunstnikekoloonia uksed on avatud. Meie külastajad saavad ülevaate Ungari kaasaegse kunsti paremikust. Kasutada olevad stuudiokorterid, galerii, skulptuuri ja graafika töötoad, külaliskorterid, lisaks erialasümpoosionid, konverentsid, töötoad, üldkunstide festival, muusika, kirjandus, tants ja muud kunstisündmused kirjeldavad koloonia aastaringselt pakutavaid rikkalikke võimalusi. Samuti pole lõppenud paiga infrastruktuuriline areng. Hiljutised arheoloogilised väljakaevamised lähendavad meid minevikuga, pargi puud pakuvad puhkust olevikus ja kunst sisendab lootust tulevikku.