1. Millised eeldused peavad olema täidetud, et isik saaks kodualuse maa maamaksusoodustust?

Maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja ja hooneühistuliige ühelt elamumaa sihtotstarbega maatükilt, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

 

2. Kas kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks tuleb maamaksu subjektil esitada avaldus?

Maa omanikul ega MaaMS §-s 10 nimetatud maakasutajal ei ole maksusoodustuse saamiseks vaja avaldust esitada. Maksusoodustus arvestatakse automaatselt.

 

3. Mis seisuga maksuvabastus määratakse?

Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel.

 

4. Kas isik, kes on oma elukoha andmeid muutnud peale 1. jaanuari, saab maksuvabastuse?

Ei. Isikut, kes on muutnud oma elukoha andmeid näiteks 3. jaanuaril, ei saa maamaksust vabastada. Tema maksuvabastus rakendub alles järgneval aastal.

 

5. Kui rahvastikuregistris on isiku elukoha aadress märgitud Rakvere linna täpsusega, kas siis isik saab kodualuse maa maamaksusoodustust?

Ei saa, sest MaaMS § 11 lõike 1 kohaselt peab maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele olema maal, mille osas isik soovib maamaksusoodustust, asuvas hoones.

 

6. Kuidas saab kontrollida, kas minu esitatud andmed on rahvastikuregistris korrektsed?

Seda saab teha kodanikuportaalis eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saate seda teha Rakvere Linnavalitsuses.

 

7. Kus saab muuta elukoha andmeid?

Rahvastikuregistri andmeid saab muuta Rakvere Linnavalitsuses või riigiportaalis eesti.ee. Rahvastikuregistri e-teenuse kaudu elukoha andmeid esitades kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud (allkirjastatud).

 

8. Millises ulatuses on kodualuse maa maamaksust vabastatud maa ühis- ja kaasomanikud?

Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis kehtib maksuvabastus linnas sõltumata ühis- või kaasomanike arvust kokku 1500 m² ulatuses. Maamaksu tasumisest on vabastatud üksnes maa ühis- või kaasomanikud, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetele maal asuvas hoones. Maa ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud proportsionaalselt oma omandiosa suurusele maatükist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt jagunevad ühise asjaga seotud õigused ja kohustused ühis- ja kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandiosa suurusele.

 

9. Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaasomanik 750 m² ulatuses.

 

10. Kui 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?

Kui linnas asuv 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud kaasomanikud kokku 1500 m² ulatuses. Mõlemad kaasomanikud saavad isikuliselt maksuvabastuse 750 m² ulatuses ning ülejäänud 1500 m² eest tuleb maksta maamaksu.

 

11.  Millises ulatuses saavad korteriomandi omanikud maksuvabastuse?

Korteriomandite omanikele sätestab seadus erandi. Seaduse tingimustele vastav iga korteriomandi omanik on vabastatud maamaksu tasumisest kuni 1500 m² ulatuses.

 

12.  Millises ulatuses on maamaksust vabastatud korteriomandi omanikud, kes elavad hoones, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad?

Maa omanikud, kellele kuuluva maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa, omavad kaasomandina nii elamise otstarbeks ette nähtud maad kui ka ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ning asjaõigusseaduse kaasomandi valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest sätetest, peab isik maksma vastavalt temale kuuluva osa suurusele kaasomandil lasuvaid makse ning maamaksuseadusest tulenevalt maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest. Kui elamumaalt on korteriomanik maamaksu tasumisest vabastatud, siis temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa osa eest tuleb korteriomanikul tasuda ka edaspidi maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega.

Näide: Rakvere linnas hinnatsoonis H0663001 asub 2645 m² suurune kinnistu, mille sihtotstarbed on 80 % elamumaa ja 20 ärimaa. Kinnistu elamumaa osa suurus on 2116 m² ja ärimaa osa suurus 529 m².

Keskkonnaministri 30. novembri 2001. aasta määruse nr 50 „Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine" lisa 102 „Rakvere linna maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa" kohaselt on Rakvere linna hinnatsoonis H0663001 asuval elamumaal kuni 1000 m² maa väärtuseks 4,47 eurot ühe m² kohta ja 1001 m² ja enam 3,2 eurot ühe m² kohta ning ärimaal maa väärtuseks 47,93 eurot ühe m² kohta.

Kuna maksustatav maatükk hõlmab mitut erinevat sihtostarvet, siis esmalt arvutatakse sihtotstarvetele eraldi maksustamishinnad:

                                          Pindala          Maa väärtus       Maksustamishind

Elamumaa 80%             1000 m²         4,47 €/m²                  4470 €

Elamumaa 80%             1116 m²         3,2 €/m²                    3571 €

Ärimaa 20%                    529 m²           47,93 €/m²               25355 €

Näiteks korteriomandi puhul, mille osa suurus on 580/26237, toimub arvutuskäik järgmiselt:

Maksustamishinnad korrutatakse mõttelise osa suurustega läbi, saadakse mõttelise osa hind, mis omakorda korrutatakse läbi maa maksumääraga, mis Rakvere linnas on 1,5 %.

Kogu maa maksustamishind	Mõttelise osa suurus	Mõttelise osa maa hind	Maksumäär	Maamaksu summa
4470	580/26237	99	1,5%	1,48
3571	580/26237	79	1,5%	1,19
25355	580/26237	561	1,5%	8,41
				11,08 eurot aastas

 

 

 

Ja kui omaniku elukoht on sellel maal asuvas hoones, tuleb tal tasuda ärimaa eest summas 8,41 eurot.

 

13. Kui isikule kuulub ühes kortermajas mitu korteriomandit, siis millisel neist saab rakendada kodualust maamaksusoodustust?

Kui isiku elukohaks on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andemetele kortermajas asuv üks korteriomanditest, siis on isik vabastatud maamaksu tasumise kohustusest üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Näiteks kui majas, kus isikul on korter, on veel garaažiboks ja panipaik (kõik kolm on eraldi korteriomandid), siis saab maksuvabastuse üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Garaažiboksi ja panipaiga eest tuleb maksta maamaksu.

 

14. Kuidas rakendub maksuvabastus kui mitu korteriomandit on kokku ehitatud?

Kui korteriomandi omanik on mitu korteriomandit kokku ehitanud üheks korteriks, siis on oluline, et korteriomandite ühendamine kajastuks ka kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatu andmetel pole korteriomandid liidetud, siis saab isik maksuvabastuse üksnes ühe korteriomandi osas. Korteriomandite liitmiseks tuleb pöörduda Rakvere Linnavalitsuse ehitusregistri kannetega tegelevate spetsialistide poole.

 

15. Kuidas arvutada kodualuse maa maamaksusoodustust, kui kinnistusraamatu andmetel on kinnistu koosseisus mitu katastriüksust ja hoone asub üksnes ühel neist katastriüksustest?

Kui kinnistusraamatu andmetel on kinnistu koosseisus mitu katastriüksust ja hoone asub üksnes ühel neist katastriüksustest, arvutatakse maamaksusoodustus üksnes selle katastriüksuse osas, millel asub hoone. MaaMSi § 11 lõike 1 eesmärgiks on vabastada koduomanik talle kuuluva või tema kasutuses oleva hoone aluse ning hoone juurde kuuluva maa eest maamaksu tasumisest. Kuna katastriüksus, millel ei asu maa omaniku või maakasutaja hoonet, ei ole vajalik hoone teenindamiseks või seal asub hoone, mis ei ole rahvastikuregistri andmetel isiku elukoht, siis ei vabastata maa omanikku või maa kasutajat maamaksu tasumise kohustusest vastava katastriüksuse osas.

 

16. Kas kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks peab maal asuv hoone olema registreeritud riiklikus ehitisregistris?

MaaMS § 11 lõike 1 kohaselt peab maamaksusoodustuse saamiseks maamaksu subjektile kuuluval või tema kasutuses oleval maal asuma faktiliselt hoone. Maamaksusoodustuse saamine ei sõltu asjaolust, kas hoone on riiklikus registris registreeritud või mitte.