Rakvere Linnavalitsus
27. aprill 2022

 

 

Teemat selgitab Rakvere Linnavalitsuse ehituse peaspetsialist Heldur Veidenbaum.

Ehitamine algab unistusest – ideest midagi rajada, püstitada – ja unistustel pole piire. Enne ehitamist on vaja välja selgitada, kas, mida, kui suurt ja kuidas on antud asukohas üldse võimalik ehitada.

Ehituslubade ja -teatiste menetlemisel, ehitiste nõuetele vastavuse hindamisel ja asjaolude täpsustamisel kuulen ikka ja jälle, et "see on siin olnud aegade algusest", "sellel ei ole vundamenti" ja "see pole üleüldse mingi ehitis". Ehitise nõuetele vastavust hinnatakse lähtuvalt planeeringutest, väljastatud ehitusloast või -teatisest, ehitusprojektist, ehitamise ajal kehtinud õigusaktidest ja tehnilistest normdokumentidest. Juhul kui täna soovitakse ehitist kaasajastada, ümber ehitada või laiendada, tuleb arvestada hetkel kehtivast seadusandlusest tulenevate nõuetega.

1. Ehitamist reguleerib peamiselt 11.02.2015 Riigikogu poolt vastu võetud Ehitusseadustik (lühend EhS) ja selle alusel välja antud määrused ja muud õigusaktid.

2. Ehitamisel tuleb arvestada lõpptulemust – ehitise kasutamise otstarvet, eesmärki, kasutamise viisi ja ennekõike peab olema tagatud ohutus (EhS § 1-§ 12).

3. Ehitise omanik peab tagama ehitise, ehitise ehitamise ja kasutamise vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele (EhS §19), see on omaniku kohustus.

Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 sätestab teavitamise või loakohustuse sõltuvalt ehitise suurusest, liigist ja kavandatavast tegevusest. Lisa 1 ja 2 esimesed osad kohalduvad hoonetele, eristatakse elamuid ja mitteelamuid:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2008/Lisa_1.pdf#
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/1202/2008/Lisa_2.pdf#

Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 kohaselt kohaselt on ette nähtud, et ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitamiseks ei ole vaja kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatist või ehitusloa taotlust, ehk siis on tegemist nn vaba ehitustegevusega ja omavalitsuse poole ei ole vaja eelnevalt pöörduda.

Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reeglitest vaba ehitamine – ehitan, kuhu ja kuidas tahan (nt tuleohutuskujasse või ehituskeelu- või piiranguvööndisse), vaid seda, et ehitise jaoks ei ole tarvis taotleda ehitusluba/ehitusteatist.

Kuna kohalik omavalitsus ei kontrolli eelnevalt selliste ehitiste ehitusprojekte, siis vastutab omanik nii ohutuse kui kõigi muude nõuetele vastavuse eest - nt vastavus planeeringutele, tuleohutusnõuded, reklaaminõuded, heakorranõuded, miljööväärtuslikust asukohast tulenevad nõuded, naabrusõigusest tulenevad nõuded (ei tohi kitsendada piirnevate kinnisasjade kasutamist ega tekitada märkimisväärset negatiivset mõjutust, mida ei ole võimalik vähendada või leevendada). Kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused hangib ehitamisest huvitatud isik vajadusel ise. Ehitisi ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ei pea kandma ehitisregistrisse, selleks kohustus puudub.

Juhin tähelepanu asjaolule, et Ehitusseadustiku lisa 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge mitteelamu ehitamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis.

Vastuse küsimusele kas on tegemist elamuga või mitteelamuga annab 02.06.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määrus nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" ja selle lisa. Antud määruse kohaselt on mitteelamu näiteks kiosk vms.

Kui EhS lisa 1 ja 2 ei ole sätestatud ehitusprojekti nõuet, siis see tähendab, et puudub vajadus esitada nõuetele vastav ehitusprojekt. Küll aga ehitustööde teostamiseks peab olema lihtne kavand, eskiis, joonis vms, mis annab ülevaate kavandatavast ehitisest, selle suurusest ja asukohast.

Foto: Pixabay.

 

Lisainfo:

telefonidel 322 5827, 523 1305
e-postil: heldur.veidenbaum@rakvere.ee