Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise, mille tulemusel maa väärtus muutus. Viimasest korralisest hindamisest möödunud 20 aasta jooksul on maa väärtus turul kordades kasvanud. Mõnel maaüksusel on väärtus kasvanud 3 korda, mõnel 30 korda. Rakvere linnas muutus maa koguväärtus 5,9 korda.

Hindamise tulemusi kasutatakse maa maksustamisel, kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, tehingute tegemisel, finantsaruandluses. Maa korralise hindamise tulemused võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2024. 

Varasematel hindamistel, mis toimusid 1993., 1996. ja 2001. aastal, leiti maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Nende tulemuste alusel arvutas KOV igale maatükile maksustamishinna. Varem jaotati maa tsoonidesse sel põhjusel, et tehingute andmed olid puudulikud ja maa omadusi kirjeldavad andmed ei olnud masinloetaval kujul kättesaadavad. 

15. märtsil 2022 jõustunud Maa hindamise seaduse (MHS) § 4¹ lõike 1 järgi on korraline hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. See tähendab, et edaspidi ei leita maa väärtust enam tsoonide ja sihtotstarvete kaupa, vaid igale katastriüksusele eraldi. 

Korralisel hindamisel võetakse aluseks järgmised andmed: notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamistehingute andmed maakatastri tehingute andmebaasist, maa omadusi kirjeldavad andmed (asukohta iseloomustavad näitajad, pindala, sihtotstarve jms) maakatastri maa väärtuse kaardil ja kinnisvaraturu analüüsiks vajalikud andmed. 

Hindamisel kasutatakse selleks loodud automaatseid hindamismudeleid. Hinnatakse ainult maad, ei hinnata kasvavat metsa ja ehitisi. Hindamine tehakse üksnes andmekogude andmetele tuginedes, paikvaatlusi ei tehta. 

Asukoha mõju arvestamises on Eesti kõik maatükid jaotatud eelkõige elamumaa tehinguhindade alusel kaheksasse sarnase väärtustasemega asukohaklassi. Asukohaklassidesse jaotamine oli vajalik, et teha erisusi hindamismetoodikas, sest turg toimib eri piirkondades veidi erinevalt.

Kõrgeim tase on Tallinna ja Tartu kesklinnas, kus elamumaa väärtus on üle 300 €/m². järgnevad suurlinnad, nende äärealad, väiksemad linnad ja asulad.

Asukoha kõrval on väga oluline väärtuse mõjutaja maakasutus. Maakasutusest sõltub, mis on väärtust mõjutavad tegurid ja kuidas maad hinnatakse ehk millise hindamismudeli alusel korralisel hindamisel väärtus arvutatakse. Kasutusel on 5 hindamismudelit, mille valik toimub automaatselt ja sõltub sellest, milline on katastriüksuse sihtotstarve. 

Iga maatüki väärtust saab vaadata uuenenud maakatastris  minu.kataster.ee hindamislehel otsides aadressi või katastritunnuse järgi üles huvipakkuva katastriüksuse ja avades „Maa väärtuse info", selle all „2022. aasta maa maksustamishind." Vaata tutvustavat videot hindamislehel liikumiseks SIIT.

Edaspidi hakkavad maa korralised hindamised toimuma igal neljandal aastal. Seega järgmised hindamised toimuvad 2026, 2030, 2034 jne aastal.