23.05.24

BIOJÄÄTMETE KOGUMINE JA KOMPOSTIMINE

Biojäätmed on toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja suunata need ringlusse.

Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: anda üle jäätmevedajale või kompostida.

Jäätmevedajale üle andmiseks tuleb biojäätmed koguda selleks ettenähtud jäätmekonteinerisse. Biojäätmete konteiner võib olla 80, 120, 140 või 240-liitrine, soovi korral võib see olla naabriga ühine (täpsem info Lääne-Viru Jäätmekeskusest). Biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt korra kahe nädala jooksul. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmeid.

Loe ka: Rakvere linn tuleb elanikele appi biojäätmete kogumisvahendi hankimisel

 

Kompostimine on lubatud elamumaa sihtotstarbega kinnistul.
Toidu- ja köögijäätmete kompostimiseks kasutatav komposter (või kompostikast) peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud.
Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
Mõlemad kompostimisviisid ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut.

Komposter ja kompostimisaun peavad paiknema joogiveekaevust vähemalt 15 m kaugusel, naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest vähemalt 5 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 

Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded tulenevad Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjast, tutvu eeskirjaga siin.

 

BIOJÄÄTMEID SAAD KOGUDA NII:
Võta köögis kasutusele nõu biojäätmete kogumiseks, näiteks aukudega plastkarp, et niiskust ei tekiks.
Biojäätmeid võib koguda biolagunevasse kilekotti või paberkotti, papp-pakendisse. 
Tavaline kilekott biojäätmete kogumiseks ei sobi, sest see ei lagune. Tavalise kilekoti sattumine biojäätmete konteinerisse rikub kogu mahutis oleva sisu ning see ei liigitu enam biojäätme alla.

Märjad jäätmed tuleb enne äraviskamist nõrutada – nii väldid liigse niiskuse sattumist mahutisse, mahuti määrdumist ning biokottide kiiret lagunemist.
 

MIDA PANNA BIOJÄÄTMETE MAHUTISSE?

Biojäätmete mahutisse SOBIB:

• Toidujäätmed (tahked, ilma pakendita)
• Juur- ja puuviljad ning nende koored ja seemned
• Tee- ja kohvipaks, paberfiltrid• Liha- ja kalajäätmed, kalaluud
• Muna- ja pähklikoored
• Lõikelilled (vajadusel ka toataimed, sh -muld)
• Pabermassist munakarbid/restid


Biojäätmete mahutisse EI SOBI:

• Toiduõli ja rasvad: kogu eraldi kokku ja anna üle jäätmekäitlejale
• Suured kondid: pane segaolmesse
• Pakendis või mittekomposteeruvas kilekotis toiduained: pane segaolmesse
• Suitsukonid, tuhk: pane segaolmesse
• Kunstlilled, küünlad: pane segaolmesse
• Tolmuimejakotid: pane segaolmesse
• Mähkmed: pane segaolmesse
• Lillepotid, salatipotid: pane segaolmesse

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED JA VASTUSED
 
1. Millal peab olema tehtud otsus, kas kompostida või tellida biovedu?
Hiljemalt 05.08.2022. Otsusest tuleb teada anda Lääne-Viru Jäätmekeskusele.
2. Miks ma pean eraldi koguma biojäätmeid kui segaolme jäätmevedu toimub korrapäraselt?
2021. aasta mais jõustus jäätmeseaduse muudatus, mis kohustab biojäätmeid tekkekohal eraldi koguma. Kui biojäätmeid ei ole võimalik tekkekohal kompostida, tuleb need üle anda jäätmevedajale.
3. Kas ise ehitatud komposter sobib?
Jah, sobib, kuid see peab vastama järgmistele nõuetele:
■ komposter peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud (on takistatud lindude ja näriliste ligipääs kompostile; komposter on näiteks vooderdatud metallvõrguga);
■ komposter ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut;
■ komposter peab paiknema oma kinnistul vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, vähemalt 5 m kaugusel ehitistest ja vähemalt 15 m kaugusel joogiveekaevust.
4. Kas biojäätme konteineris peab olema vooderduskott?
Vooderduskott ei ole kohustuslik, kuid on soovitatav.
5. Kas biojäätmed peavad olema pakendatud enne kui konteinerisse panen?
Ei pea. Biojäätmed võib biojäätmete konteinerisse panna lahtiselt, paberkotis või biolagunevast materjalist kotis. Tavalist kilekotti (sealhulgas saia- või leivakotti) ei tohi konteinerisse panna.
6. Kas ma saan tellida suvel biojäätmevedu ja talvel kompostida?
Ei saa. Tuleb teha siiski otsus, kas nõuetekohaselt kompostida või tellida biojäätmevedu.
7. Kas harvemat sagedust kui üks kord kahe nädala jooksul saab biojäätmeveole?
Kahjuks ei saa, kuna soojade ilmadega lähevad jäätmed harvema tühjendussagedusega haisema ning külmade ilmadega külmuvad jäätmed konteinerisse kinni.
8. Kas biojäätmevedu saab tellida perioodiliselt, mitte graafikuliselt?
Perioodiliselt ei saa. Jäätmevedu peab olema graafikuline. Kui on soov mingiks perioodiks saada erandkorras jäätmeveost vabastust, tuleb esitada vastav taotlus linnavalitsusele. Vabastus antakse kinnistule, mida ei kasutata ja seal ei elata.
 
Toimetaja: ALEKSANDER KIKKAS