10.06.14

www.cesis.lv

    

 

"Cēsis on kodune ja õdus ning seda linna külastades tundub, et olete puhkusel lahke läti vanamemme juures. See on linn, kus õhus on tunda siirast südamlikkust ja hubasust. See on koht, kus sa võid lõõgastuda ning unustada kõik muu maailmas."

Cēsise(e.k. Võnnu) asunikke mainiti esmakordselt 1206. aastal. Nad elasid Riekstu mäe linnuses ja kuulusid hõimu, mida kutsuti Vendideks, mis oli aluseks ka linna saksakeelsele nimele – Wenden. 1206. aastat peetakse Cēsise linna algusaastaks.Linnaõigused pärinevad aastast 1323. Cēsis kuulus Hansa liitu ja oli Liivi orduriigi keskus ja selle linnus ordumeistri residents, seal toimusid Balti piirkonna Hansa linnade nõupidamised.  Cēsisest on pärit saanud Läti puna-valge-punane rahvuslipp. 2006. aastal pühitses Cēsisoma 800-aastast juubelit.

Cēsis pole mitte vaid üks vanimaid vaid ka üks kõige iseloomulikumaid Läti linnu, asudes mägede keskel, mille vahelt jookseb läbi Gauja jõgi. Maastiku ja ajaloo poolest rikka linnana kätkeb linn endas nii põnevat ajalugu kui moodsat enesekindlust. Nii Cēsiskui linna ümbritsev piirkond on Vidzeme külastajate üks lemmikkülastuspaikadest.Cēsis, Vidzeme süda, on piirkonna kultuurikeskus. Vidzemet peetakse nö Läti kutuuri hälliks, kuna tegemist on piirkonnaga, kus rahvuskultuur ajalooliselt käis läbi kõige intensiivsema arengu. Cesis kandideerib 2014. aasta Euroopa Kultuuripealinna tiitlile.

Cesis on võluv nii suvel kui talvel. Suvekuudel toimuvad ja juba traditsiooniks saanud Lillefestival, Tantsufestival, Cesise Muusikafestival on populaarsed nii linnakodanike kui ka linnakülaliste hulgas. Kui soojal ajal meelitab Gauja jõgi inimesi paadiretkedele, siis talvel kogunevad suusahuvilised Läti ühte suurimasse suusakeskusesse, Zagarkalnsi. Cēsisest saab alguse Cēsis-Valmiera 42-meetri pikkune jalgrattarada kulgedes piki maalilise Gauja jõe kallast.

2005. aastal sõlmisid Cēsis ja Rakvere sõpruslepingu, et edendada koostööd nii kahe omavalitsuse kui ka organisatsioonide ja kodanike vahel, vahendades kontakte ning püüdes leida ühiseid projekte turismi, hariduse, kultuuri, noorsootöö, spordi, sotsiaalhoolekande, keskkonna jms vallas.

Toimetaja: ILMAR KUTSER