RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA
Tere tulemast Rakvere tammiku maastikukaitsealale!
1. RAKVERE TAMMIK
Tammiku valitsevaks puuliigiks on harilik tamm (ladina keeles Quercus robur).
Hariliku tamme perekonnanimi Quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer - ilus ja cus - puu. Liiginimetus robur tuleneb ladinakeelsest sõnast rubur ehk võim, mis võiks kõlada eesti keeles ilus võimas puu.
Tamm on eestlaste püha puu, sümboliseerides tugevust, jõudu ja pikaealisust. Tammeleht on eesti looduskaitse sümbol. Erinevate rahvaste mütoloogias on tamme peetud kuninglikuks puuks.
Kas teadsid, et Tamm on üks levinumaid perekonnanimesid Eestis.
"Ühel emal oli tuhat poega,
kõigile andis kausikese,
ainult ise jäi ilma?"
*tamm ja tammetõrud
Rakvere tammiku tammed on jändrikud ja madalad, mis on tingitud pinnase kuivusest ja toitainete vaesusest. Tähelepanelikult vaadates võib leida tüve alt osast, juurekaelast laienenud tammesid, mis viitab nende uuenemisele kännuvõsust.
Pärimuse kohaselt raiuti Liivi sõja (1558–1583) ajal tammed maha Rakvere linnuse puitkindlustuste ehitamiseks. Ilmselt on tammikut raiutud ka hilisematel rasketel aegadel – viimati tõenäoliselt 1800 aastate paiku. Seega on siinsete tammede keskmine vanus ligikaudu 220–240 aastat.
Arvatakse, et Rakvere tammik oli kunagine eestalaste püha hiie paik.
Laialehine metsakooslus on Rakvere tammiku kõige olulisem looduskaitse väärtus. Koos teiste puuliikide ja põõsarindega on Rakvere tammik elupaigaks paljudele putukatele, lindudele, seentele, sammaldele ja samblikele. Siin kasvavad mitmed kaitsealused, haruldased ja ohustatud liigid.
2. LAIALEHISED METSAD
Kas teadsid, et laialehine metsakooslus on Rakvere tammiku kõige olulisemaks looduskaitseliseks väärtuseks. Koos teiste puuliikide ja põõsarindega on tammik elupaigaks paljudele putukatele, lindudele, seentele, sammaldele ja samblikele. Siin kasvavad mitmed kaitsealused, haruldased ja ohustatud liigid.
Laialehiseid metsi peetakse jäänukiks sellest ajast, kui meie maal oli veel soojem ja niiskem kliima. Peamiselt kasvavadki laialehised metsad just kõrgendikel, nagu siinne oosistik. Nimigi vihjab, et laialehistes metsades kasvavad laiade lehtedega puuliigid: tamm, pärn, saar, jalakas, künnapuu, vaher. Ka alustaimestik on siin lopsakas ja mitmekesine. Laialehiste metsade põhitunnusteks on päikesele avatud häilude vaheldumine tihedamate metsaosadega, erinevas lagunemisastmetes lamapuit ja vanad õõnsusted puud ja tüükad.
Vanad laialehised metsad on väga liigirikkad ja Eestis võrdlemisi haruldased. Mida rohkem on metsas erinevaid puu- ja põõsaliike, seda enam on ka võimalikke elupaiku. Laialehistes metsades elab suur hulk kitsalt kohastunud liike, kes on spetsialiseerunud vaid kindla puuliigi lehtedele, puukoorele, puidule või kõdupuidule. Seega on laialehiste metsade kaitsmine väga tähtis, et säilitada liigirikkus ja haruldased ohustatud liigid.
3. HARILIK SARAPUU (Coryllus avellana),
pähklipuu, sarap, sarakas
Kas teadsid, et sarapuupähkel on toitainerikas energiapomm!
Sarapuupähklid on toiduks paljudele lindudele: rähnile, pasknäärile, pähklimänsakule. Putukatest on pähklimaiad näiteks pähklikärsakad, kelle vastsed ehk „pähkliussid" toituvad pähklituumast. Imetajatest maiustavad pähklitega tammikus oravad ja hiired.
Traditsiooniliselt on pähklid olnud tähtsal kohal ka eestlaste jõululaual.
Sarapuu on tammikus ja ka mujal laialehistes metsades oluliseks liigiks elurikkuse ja mitmekesisuse seisukohast. Sarapike iseenesliku hõrenemise tagajärjel tekivad surnud jämedad sarapuuoksad, mis on olulised haruldastele mardikatele. Sarapuu juurtel moodustuv mükoriisa on seotud erinevate seentega.
Harilik sarapuu (ladina keeles Coryllus avellana) on rahvapäraselt erinevates Eesti piirkondades kutsutud ka kui pähklipuu, sarap või sarakas. Põhja-Eesti nimetus sarapuu tuleb sõnast sarg (sara), mis märgib kitsast taraga ümbritsetud põllutükki.
Kuivõrd sarapuule meeldib Põhja-Eestis kasvada just piki põlluäärseid kiviaedu ja tarasid, siis arvatavasti selgitab see sarapuu rahvapärast liiginimetust, mis on kinnistunud ka kirjakeeles.
On väidetud, et sarapuud on meie kõige vanemad puud. Kuidas nii? Kuigi põõsaharud on lühiealised, võib põõsas ise väga vanaks kasvada. Sarapuupõõsas koosneb tüvedest, mis on erineva vanuse ja läbimõõduga, sirged või veidi kooldunud. Põõsa keskel on vanemad ja jämedamad tüvekesed, mis ajapikku vananevad, vajuvad veidi looka ja lõpuks surevad ning kuivavad ära. Nende ümber ja asemele tekivad uued noored tüvekesed. Nõnda moodustab põõsas järk-järgult laieneva ringja kasvuala, selle läbimõõt näitab põõsa vanust. Arvatakse, et ühemeetrise läbimõõduga põõsas on 100-aastane.
4. II MAAILMASÕJAS HUKKUNUTE KALMISTU
Oled jõudnud oma teel Rakvere Tammiku maastikukaitseala keskele. Siin, kiviaiaga ümbritsetud kalmistul, asub II maailmasõjas hukkunute matmispaik. Tegemist on saksa armee sõdurite kalmistuga 1944. aastast ning siia on maetud ligi tuhat sõdurit.
Kalmistu korrastati Saksa sõjahaudade hooldusühingu eestvedamisel ja taaspühitseti 1997. a kevadel. Suuremaid korrastustöid tehti ka 2006. aastal, mil puhastati kiviristid, seati korda nimetahvlid, korrastati kiviaed ja teerajad. Ka tänapäeval on kalmistu hästi hooldatud, selle korrashoidu organiseerib Saksa sõjahaudade hooldusühing.
5. VILLA TAMMIK
Tammiku serval asunud 19. sajandil ehitatud ruumikas puumajas asus kunagine Rakvere mõisa kõrts ehk Tammiku trahter.
Vanast kõrtsimajast, mis hiljem kandis nime „Villa tammik", sai 19. sajandi teisel poolel aastakümneteks linnarahva suvepidude pidamise meelispaik. Maja ümber oli lillede, ilupõõsaste, hoolitsetud jalgteede ja suvelavaga kaunis aed. Siin esinesid nii kohalikud koorid, orkestrid kui ka külalised kaugemalt.
19. sajandi lõpul ehitati kõrtsihoone ümber elumajaks ja sinna asus elama Rakvere mõisnike Rennenkampffide kõige vanem tütar Wilhelmine ehk Miina-preili, tema teenijad ja kutsar.
Nõukogude ajal ja veel 21. sajandi alguses oli majas 1958. aastal asutatud Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Rakvere osakond.
2000ndate alguses likvideeriti endise Aianduse ja Mesinduse Seltsi hoone kõrval asunud viljapuude ja marjapõõsaste aed. Selle asemele istutati tammed eesmärgiga taastada ala looduslik ilme. Tänaseks on siia kasvanud juurde sarapuid, jalakaid ja teisi laialehiseid puuliike. Endisest viljapuude aiast on saanud taas tammikule omase kooslusega puistu osa.
See ajalooline ja miljööväärtuslik hoone põles 2016. aastal ning hiljem lammutati.
6. SEENED
Kas teadsid, et puuseened on looduses olulised puidu lagundajad?
Puidus on erinevaid tugiaineid (tselluloos, ligniin), mida meie keha lagundada ei suuda. Küll aga suudavad seda teha teatud puuseened, kes just sellest toituvadki.
Ligniin annab puidule tugevuse. Kui seen on ligniini ära söönud, muutub puit pehmeks ja pikkade heledate kiududega tselluloosimassiks. Kui ligniinimaias seen on puule elama asunud, nimetatakse seda ka valgemädanikuks. Tihti tekib valgemädanik just lehtpuudel.
Osad puuseened toituvad aga tselluloosist. Tselluloos annab puidule painduvuse. Kui seened lagundavad tselluloosi ära, jääb puidust alles tume ja paindumatu ligniin, mis pudenedes tekitab kandilisi struktuure. Sellist puidu lagunemist kutsutakse ka pruunmädanikuks.
Puuseente esinemine ei muuda puid ökosüsteemi jaoks vähem väärtuslikuks. Lagunenud puidust saab peagi metsamulla oluline osa.
Seened elavad kõikjal meie ümber, näiteks mullas, elusate taimede pinnal ja sees. Paljud seened on lagundajad, lagundades orgaanilist ainet. Enamik neist on nii väikesed või peidus, et me ei pane neid lihtsalt tähele. Mõned kasvatavad endale aga palja silmaga nähtava viljakeha, näiteks kandseened. Kandseente hulka kuuluvad pea kõik meile tuntud söögiseened, nagu kukeseen, puravik või riisikas.
Kandseente hulka kuuluvad ka puitulagundavad ja puutüvedel kasvavad torikseened ehk rahvakeeli puuseened.
Rakvere tammikust on aegade jooksul leitud ja määratud kokku 77 liiki seeni. Pooled neist seeneliikidest kuuluvad puitulagundavate seente ehk torikuliste hulka. Suur osa tammikus kasvavaid vanu puid on kahjustatud vääveltoriku (Laetiporus sulphureus) tekitatud pruunist südamemädanikust. Sellest annavad aimu puude tüveõõnsused. Pärast seenega nakatumist võib tamm veel sadakond aastat kasvada.
Rakvere tammikust on leitud ka vanadel tammedel kasvavat tammepässikut, mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tammepässik eriti ohustatud liik. Tema väljasuremist soodustavad metsahooldustööd, lageraie ja puuliikide osakaalu muutumine metsades.
7. SAMBLAD JA SAMBLIKUD
Kas teadsid, et Eesti teadlaste arvates on enim samblikuliike kasvamas leitud just tammedel.
Kas tead, kuidas teha vahet sammaldel ja samblikel?
Üks lihtsamaid nippe on eristada samblaid ja samblikke näiteks värvi järgi. Samblad on taimed ja seega on nad rohelised. Samblikud võivad olla hästi erinevat värvi: valged, kollased, oranžid, punased, hallikasrohelisest kuni mustjani välja. Vihmase ja niiske ilmaga värvuvad ka pruunikad samblikud roheliseks.
Kas teadsid, et harilik kopsusamblik on väga tundlik õhusaaste suhtes?
Hariliku kopsusambliku esinemine tammetüvedel on märk sellest, et siinne õhk on endiselt puhas.
Paarisaja aasta vanuste puudega tammik on oluline elupaik paljudele sambla- ja samblikuliikidele. Mitmed neist on otseselt seotud just tammedega, kasvades nii tammede tüvel kui ka okstel. Tavaliselt ei pruugigi märgata, et üks puu võib olla koduks paljudele erinevatele liikidele. Tõsta nüüd pilk mõnele puutüvele ja loe kokku, mitut sambla- ja samblikuliiki märkad!
Sammal või samblik? Eesti keeles on need kaks sõna väga sarnased. Küll aga tähistavad need sõnad erinevaid organisme...
Samblad kuuluvad taimeriiki. Neil saab eristada taimedele omaselt varsi ja lehti. Samblad eelistavad tavaliselt niiskemaid kasvukohti ning neid võime leida nii maapinnal kui ka varjulisematel puutüvedel ja kividel. Kasvupinnale kinnitumiseks on sammaltaimedel juurte asemel niitjad risoidid. Kuid erinevalt taimede juurtest ei kasuta samblad ainult risoide toitainete ja vee omastamiseks, vaid kogu sammaltaime pinda.
Siinsete puutüvede pealt on kasvamas leitud tuhmikute (ladina keeles Anomodon) perekonda kuuluvaid samblaid. Tuhmikute esinemine puutüvedel annab meile märku, et tegemist on väärtusliku elupaigaga.
Samblikud seevastu ei kuulu taimeriiki.
Samblik on liitorganism, mis koosneb kahest osapoolest: seenkomponendist (mükobiont) ja fotosünteesivast osapoolest, milleks on kas rohevetikas või tsüanobakter (fotobiont).
Rakvere tammikust on leitud mõnedel andmetel lausa 76 liiki samblikke, millest 5 on kaitsealused. Enamik siinsetest samblikuliikidest kasvavad puudel. Märkimist väärivad harilik kopsusamblik (ladina keeles Lobaria pulmonaria), korpsamblik ja ripssamblik. Kopsusamblik on looduskaitse all (III kategooria).
8. VALLSELJAKU KUJUNEMINE
Kas teadsid, et 20 000 aastat tagasi, viimase jääaja kõrgperioodil, kattis Eestimaad umbes 1,5 kilomeetri kõrgune liustikujää kilp. Mõelda vaid, see on sama kõrge, kui panna 5 Tallinna teletorni üksteise otsa!
Asud Rakvere linna lääneserval. Ilmselt märkad, et oled ülejäänud linnast veidi kõrgemal. Kuidas selline kõrgendik siia on tekkinud?
Läheme tagasi umbes 20 000 aastat, viimase jääaja kõrgperioodi, kui Eestimaad kattis umbes 1,5 kilomeetri kõrgune liustikujää kilp. Umbes 15 000 – 16 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala jääst vabanema. Liustik ei taandunud aga ühtlase kiirusega. Soojemad perioodid vaheldusid külmemate aegadega ja jää pealetungiga.
Jääaja lõpus, umbes 12 000 aastat tagasi, hakkas kliima juba kiiremini soojenema ning liustikujää sulama. Siinset ala katnud jääkilbi alla tekkis piklik lõhe, kus voolas liustikualune jääjõgi. Vesi kandis endaga kaasa erinevaid setteid, peamiselt paekivist kruusa ja liiva, mis siin alal kuhjusid. Kui liustikujää ümbert ära sulas, jäi maastikku ilmestama pikliku kujuga pinnavorm. Sellist liustikujää sulamisel tekkinud positiivset pinnavormi nimetatakse vallseljakuks, teise nimega oosiks. Siinne vallseljak ulatub ümbritsevast alast umbes 25 meetrit kõrgemale.
Rakvere vallseljak on pealt tasane, kuid järskude nõlvadega, siin on kasvutingimused tammede jaoks halvemad, sest viljakas pinnas on uhutud alla vallseljaku jalamile. Siinsel vallseljakul kasvavad peamiselt pärnad, mille vanuseks on hinnatud umbes 130 aastat.
9. METSALINNUSTIK
Kas teadsid, et Rakvere tammikus 2019. aasta maikuus hobiornitoloog Sven Hõbemägi poolt pesapojana rõngastatud sinitihane püüti sama aasta oktoobris 800 kilomeetri kaugusel Zelenogradi piirkonnas asuvas Rõbatši linnujaamas.
Rakvere tammik on tuntud liigirikka metsalinnustiku poolest. Alates 1960. aastatest on tammikusse paigaldatud lindude jaoks pesakaste. Pesakastides pesitsevad peamiselt rasvatihane (Parus major), sinitihane (Cyanistes caeruleus), must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) ja punarind (Erithacus rubecula). Vanade tammede õõnsused sobivad pesitsemiseks eelkõige suur-kirjurähnile (Dendrocopos major). Puuvõrasse või põõsastesse rajavad oma pesa rästaslased, vintlased, vareslased, põõsalinnud jt. Rohu sisse teevad oma pesa lehelinnud.
2002. aastal loendati Rakvere tammikus 55 liiki linde, kellest 39 olid leidnud siinses tammikus endale pesapaiga. Kolm arvukamat haudelindu meie tammikus on siiani metsvint (Fringilla coelebs), must-kärbsenäpp ja hallrästas.
10. PUTUKAD
Kas teadsid, et Rakvere tammikus võid kohtuda erinevate liblikate, mardikate ja kiletiivalistega, nagu mesilasased, herilased ja kimalased.
Samuti võid kohata kahetiivalisi, lutikalisi või võrktiivalisi.
Putukatel on ökosüsteemi toimimises kanda oma roll. Laialehine tammik pakub elupaiku väga erinevatele putukaliikidele. Neil on oluline osa tammiku liigilise mitmekesisuse hoidmisel ja nad on ka tähtis osa toiduahelast.
Putukad on äärmiselt olulised taimede tolmeldajad – tänu neile on ka meil olemas rikkalik valik marju, puuvilju ja aedvilju. Paljud putukad on lagundajad. Tammikus võib leida vanu mahalangenud puutüvesid, mis aegamööda kõdunevad. Lamapuit loob eluks soodsad tingimused lagundajatele putukatele, kes omakorda meelitavad kohale mitu neist toituvat liiki, näiteks rähnid.
Kuigi esmapilgul võivad meile paljud putukad väga tüütud tunduda – mõeldes näiteks erinevatele kahjuritele, nagu tammemähkur, siis kõigil on looduses oma koht. Meie jaoks kahjurid on teiste liikide jaoks oluline toiduallikas. Enamik putukatest on söögiks paljudele kahepaiksetele, lindudele ja imetajatele. Me kõik oleme osake ökosüsteemist.
11. VELOTREKK
Kas teadsid, et velotrekid olid omal ajal populaarsed vaba aja veetmise kohad!
Osaliselt praeguse Saksa sõjaväekalmistu kohal ning sellest põhja pool asus aastakümneid Rakvere velotrekk. Olles rajatud juba 19. sajandi lõpul, sai sellest 400 meetri pikkusest ringrajast 1920.–1930. aastail üks Rakvere linna olulisemaid spordirajatisi. Siin on peetud nii kohalikke kui üle-eestilisi võistlusi, püstitatud isegi rekordeid!
Rattasõit oli tollel ajal Rakveres väga popp. Pühapäeviti, kui parasjagu võistlusi polnud, mängis ringraja keskel mõni kohalik puhkpilliorkester. Linnarahval oli kombeks tulla tammikusse promeneerima (jalutama) või piknikku pidama.
Velotrekki kasutati veel sõja ajal, 1942. aastal peeti siin Eesti esivõistlused. Velotrekk taastati 1958. aastal kohalike entusiastide eestvõtmisel, 1964. aastal sai see isegi asfaltkatte, mis oli tollel ajal ainus omataoline Eestis.
12. ALUSTAIMESTIK
Kas teadsid, et alustaimestiku liigilises koosluses mängivad suurt rolli valgustingimused - mõnele liigile sobib kasvuks otsene päikesevalgus, mõni eelistab kasvada just varjulisemas puudevilus. Laialehine mets pakub elupaika paljudele erinevatele liikidele.
Metsade ja parkide alustaimestikuks nimetatakse suuremate puude all kasvavaid madalamaid põõsaid, rohttaimi, samblikke ja sammaltaimi. Rakvere tammiku alustaimestik koosneb paljudest erinevatest liikidest.
Kevaditi, enne puudele lehtede arenemist, on tammik valgusküllane ja päikesekiirgus jõuab mõnusalt pea igal pool maapinda soojendama. Seda valgusküllast aega, lumesulamisest lehestiku moodustumiseni, saadab tormiline alustaimestiku areng. Esimene kevadekuulutaja on oma kaunite roosade õitega harilik näsiniin. Järgmisena katab tammikus maapinda sinilillede vaip. Seejärel pistavad õienupud välja valged võsaülased ja juba kaugelt tuntava lõhnaga maikellukesed ehk piibelehed. Aprillis-mais on näha lillakate õitega harilik kopsurohi, kevadine seahernes, samuti mitmeõieline kuutõverohi ja paljud teised kevadised õitsejad.
Suve hakuks on tammed oma võimsuse saavutanud puud on lopsakalt lehtes! Lehed ei lase aga päikesekiirgusel otse maapinnani jõuda ja nii jääbki suvel alustaimestikule vähem valgust.
13. NAHKHIIRED
Kas teadsid, et nahkhiired on öise eluviisiga loomad. Tammikus ja tammiku ümbruses võid õhtuhämaruses kohata nii mõndagi nahkhiirt oma öisel toidulennul.
Eesti nahkhiirtest toimetavad meie parkides ja metsaservades järgmised liigid: väikevidevlane (Nyctalus leisleri), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri).
Eestis elab kokku 14 liiki nahkhiiri. 12 nahkhiire liiki on looduskaitse all (II kaitsekategooria) ja 2 kõige hiljem Eestist leitud nahkhiirt on looduskaitse alla võtmisel. Soojemal aastaajal võib nahkhiiri kohata ka Rakvere tammikus ööhämaruses ringi lendamas. Suurem lootus on seal kohata liike, nagu põhja–nahkhiir (Eptesicus nilssonii), kelle toitumisaladeks on pargid, lehtmetsad ja puistu servaalad.
Nende toidulaua katavad öise eluviisiga lendavad putukad. Tammiku vanade tammede praod ja õõnsused võiksid aga pakkuda nahkhiirtele varjupaikasid. Eestis sageli kohatud pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) kasutab peidupaigana ka lindude pesakaste.
Miks mitte ei võiks tammikus ringi lennata ka väike- või suurvidevlane, hõbe-nahkhiir või tõmmulendlane?
14. KÜÜDITATUTE MÄLESTUSMÄRK "OKASKROON"
Eesti elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Nõukogude võimu poolt Venemaale toimus esimest korda 1941. aasta juunis. Juuniküüditamise käigus viidi sunniviisiliselt Siberisse ja teistesse piirkondadesse umbes 10 000 inimest. Teine suurem küüditamine toimus 1949. aasta märtsis, kui asustati ümber veel üle 20 000 Eesti inimese.
Nõukogude võimu eesmärgiks oli kodumaalt välja viia aktiivsed ja potentsiaalsed Nõukogude võimu vastased. Esmajärgus olid nendeks riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased ja jõukamad talupojad.
Küüditatute mälestuseks püstitati Rakvere tammiku põhjapoolsele lagendikule mälestusmärk "Okaskroon". Mälestusmärk avati 14. juunil 1991. aastal, kui möödus 50 aastat esimesest küüditamisest Eestis.
Mälestusmärk on nelja meetri kõrgune dolomiidiga vooderdatud sammas. Samba ülaosas asuv pronksist okaskroon sümboliseerib märtrikrooni. Teose autor on arhitekt Allan Murdmaa.