Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda või saada Eestis elamisõigust, peavad esitama elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele taotluse isikukoodi saamiseks ja elukohateate elukoha registreerimiseks. Selleks tuleb neil elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse isiklikult kohale minna. Alaealise lapse või eestkostetava eest võib isikukoodi taotluse ja elukohateate esitada vanem või eestkostja.

Elukoha registreerimiseks tuleb esitada:

• elukohateade;
• isikut tõendav dokument;
• laste puhul nõuetekohaselt vormistatud sünnidokument;
• teise vanema nõusolek elukoha registreerimiseks;
• vähemalt 15-aastasel Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikul, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi nimetatud ühiselt  EL kodanikud) on õigus teha iseseisvalt menetlustoiminguid (sh registreerida elukoht). Haldusteovõime laiendamine alaealisele EL kodanikule  elukoha registreerimiseks tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja rahvastikuregistri seaduse koostoimest.

Kui Euroopa Liidu kodanik ei ole ruumi omanik, siis tuleb esitada ka ruumi kasutusõigust tõendav dokument või ruumi omaniku nõusolek talle kuuluva ruumi kandmiseks inimese elukohana rahvastikuregistrisse.

Kõik dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik automaatselt viieaastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks tuleb tal pöörduda pärast elukoha registreerimist Politsei- ja Piirivalveametisse.

Kui viie aasta möödudes on Euroopa Liidu kodaniku Eestis asuv elukoht endiselt rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tema tähtajaline elamisõigus automaatselt veel viieks aastaks. Samal ajal tekib tal õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Kui Euroopa Liidu kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, peab ta esitama rahvastikuregistrile uue elukohateate või teatama Eestist lahkumise aja esmakordsel elukoha registreerimisel. Välisriigis asuva elukoha andmete esitamisega lõpeb tema tähtajaline elamisõigus Eestis. ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.