13.01.23

 

Kriisideks valmisolek ja käitumisjuhised

Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:

  • Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!


Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid:

 

 

 

 

 

 

Riik ja omavalitsus teevad endast oleneva, et ära hoida või kiirelt lahendada kriisiolukordi. Kuid ka kõige turvalisemates riikides juhtub õnnetusi, millest tulenevaid pikaajalisi kriise ei ole võimalik välistada täielikult. Ulatuslikud kriisiolukorrad võivad kesta päevi või nädalaid, mille ajal elanikud peavad hakkama saama elutähtsate teenusteta. Katkestused võivad tabada elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuseid ning piiratud võib olla toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavus. Kui oled kriisideks korralikult valmistunud, siis saad ise hakkama ja sul ei pruugi kõrvalist abi vaja minnagi. Igal juhul sõltub kriisiolukorras abi saabumiseni sinu ja su lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral sinust endast. „Looda parimat, kuid valmistu halvimaks" on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestlastel läbi ajaloo ellu jääda aidanud. Mida rohkem me erinevaid riske ja nende mõjusid oma igapäevaelule teadvustame ning nendega arvestame, seda paremini saame nendeks valmistuda. On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

 

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist;
  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
  • mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
  • mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

 

Kuidas oma perega kriisideks valmistuda

  • Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
    • Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
      • kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
      • millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
      • kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
      • kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
      • kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevõtte piirkonda jääd vaata maa-ameti kaardilt http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html)
      • kas teate, kuidas ohtlik ettevõte või omavalitsus ohust elanikke teavitab;
      • kas teate, mida ohtlike ettevõtete sireenid tähendavad ja kuidas tuleb neid kuuldes käituda.
  • Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.
  • Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda.
  • Mõelge läbi, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.

 

Soovitusi kriisideks valmisoleku kasvatamiseks

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jt).
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (lahenduseks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).

 

SOOVITUSLIKUD VAHENDID EVAKUATSIOONIKOTTI

• Toit ja joogivesi. Toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms.) Vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks.

• Suu- ja kehahügieeni tarbed.

• Esmaabivahendid ja ravimid.

• Taskulamp ja varupatareid.

• Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade.

• Magamiskott või tekk.

• Muud olulised „ellujäämis" vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jms).

 

 
Hakka vabatahtlikuks
 
Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne
vabatahtliku organisatsiooniga:

 

OLE VALMIS

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680