Arvo Pärt
Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aastal Paides. Kahe ja poole aastaselt sai tema koduks Rakvere. Kooliteed alustas helilooja Rakvere Linna I Algkoolis, aastatel 1950-1954 õppis ta Rakvere I Keskkoolis. Arvo Pärdi muusikaõpetaja oli Jaan Pakk, kelle käe all mängis ta orkestris ja ansamblites. Rakvere Lastemuusikakooli lõpetas Arvo Pärt 1953. aastal Ille Martini klaveriklassis.
1954. aastal läks Pärt edasi õppima Tallinna Muusikakooli. Side Rakverega aga säilis, siin oli kodu ja siin elas ema. Ka aastaid hiljem, juba kuulsa heliloojana, tegeles Arvo Pärt Rakveres ema juures nii mõnigi kord loomingulise tööga.
1995. aastal, Pärdi 60. sünnipäeval, omistati maailmanimega heliloojale Rakvere linna aukodaniku tiitel.
2005. aastal toimus Rakveres Arvo Pärdi sünnipäeva tähistamiseks suurejooneline rahvusvaheline festival.
Edith Kotka-Nyman 04.05.1932 - 07.04.2017
Edith Kotka-Nyman sündis 4. mail 1932. a Tallinnas ja kasvas Rakveres, kus tema isa töötas Virumaa maavalitsuse insenerina ja ema oli koduperenaine. Perekond, kus peale Edithi kasvas ka tütar Vivian, elas majas, mille praegune aadress on Kreutzwaldi 5a.
Edith läks esimesse klassi Pika tn algkoolis. 1940. aastal, kui algasid ärevad ajad, kolis perekond Pärnusse, kust 1944. aasta sügisel koos tuhandete teistega põgeneti Rootsi. Esimesed aastad Rootsimaal möödusid põgenikelaagris, 1947. aastal kolis Kotkate pere Stockholmi.
1952. aastal asus Edith Kotka õppima Stockholmi gümnaasiumis ning jätkas pärast selle lõpetamist õpinguid Stockholmi ülikooli tarbekunstiteaduskonnas kunstiajaloo ja prantsuse keele erialal. Ülikooli lõpetas ta joonistamisõpetaja kutsega ja asus tööle Uppsalas.
1960. aastal abiellus Edith Einar Nymaniga, Kuivajõelt eestirootsi soost pärit mehega, kes jäi tema kõrvale oma surmani 1997. aastal. Perest on kasvanud kolm last.
Aastast 1964 töötas Edith joonistamisõpetajana Märstas, kuid õpetas ka eesti keelt 6 valla eesti perede lastele.
1974. aastal alustas Edith Kotka-Nyman uuesti õpinguid ülikoolis, mille lõpetades sai ta eesti keele õpetaja kutse. Pärast seda õpetas ta lastele eesti keelt veel 13 aastat.
1993. aastast töötas Edith Eesti Komitee sekretärina, tegeledes nii raamatukogunduse, tõlkimise kui ka keelealase nõustamisega. Tuntud on tema eesti ajaloo ja kultuuriloo kursused kõigile huvilistele, aga ka eesti keele kursused rootslastele. Aastate vältel olid tema maja uksed avatud paljudele külalistele Eestist ja tema tööd inimestevaheliste kontaktide vahendamisel on võimatu üle hinnata.
Alates 1990. aastast oli Edith Kotka Nyman taas seotud Rakverega. Esimestest Rakvere linna ja Sigtuna kommuuni esindajate külaskäikudest on tänaseks välja kasvanud viljakas ja sisutihe koostöö kahe omavalitsuse vahel. Tõlgi ja giidina oli Edith kaasas olnud pea kõigi delegatsioonidega nii siin- kui sealpool Läänemerd.
Edith Kotka-Nyman on koostöös Mare Aadliga andnud Rootsis välja eesti keele õpiku "Samm-sammult I-II" ja eesti keele lugemiku "Eesti kirjanduse radadel".
Oma silmapaistvalt viljaka ning väsimatu tööga eesti keele õpetamisel, Eesti ja Rakvere kultuuriloo tutvustamisel ning kontaktide vahendamisel on Edith Kotka-Nyman igati ära teeninud Rakvere linna aukodaniku nimetuse.
1998. aastal omistati Edith Kotka-Nymanile Rakvere linna aukodaniku tiitel.