Kui soovitakse taotleda vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, siis tuleb täita selleks vastav taotlusvorm ja tuua Rakvere Linnavalitsuse kantseleisse, või saata digitaalselt allkirjastatuna linnavalitsus@rakvere.ee
Taotlus erandkorras jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitatakse linnavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva.
Jäätmeveoga liitumisest vabastamise kohta käiv lisainformatsioon
Jäätmeseadus lubab erandkorras ja tähtajaliselt vabastada isiku korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata ja kui seda ei kasutata. Vastav tõendamisekohustus lasub kinnistu omanikul, kes peab esitama linnavalitsusele olukorda kinnitavad veenvad tõendid.
Rakvere linnavalitsus on veendumusel, et jäätmeveoga liitumisest vabastamine saab toimuda vaid väga erandlikel juhtudel.
Asjaolu, et kinnistul asuvas hoones ei elata alaliselt või toimub seal ehitustegevus, ei tähenda, et tegemist on olukorraga, kus kinnistut üldse ei kasutata. Näiteks ehitamise fakt ise juba viitab sellele, et kinnistut kasutatakse.
Rakvere linna heakorraeeskirja ja ehitusseadustiku kohaselt on omanikul kohustus kinnistu ja selle asuv hoonestus korras hoida. Kinnistu korrashoid eeldab muru niitmist, lehtede riisumist ning ka lendprügi korjamist, mille sattumist oma kinnistule ei saa keegi välistada. Seega tekib kinnistu ja sellel asuvate ehitiste korras hoidmise käigus suure tõenäosusega jäätmeid, mis tuleb üle anda just nimelt jäätmete tekkimise kohas. Kinnistul tekkinud jäätmete kaasa võtmine ja kusagil mujal asuvasse prügikonteinerisse panemine ei taga jäätmete nõuetekohast kõrvaldamist ja puhast keskkonda. Nii olemegi linnas sageli olukorras, kus olmeprügi satub avaliku prügikasti kõrvale, sest suitsukonide ja kommipaberite ära viskamiseks mõeldud prügikasti suurem prügikott ei mahu. Esiteks on see vaatepilt väga kole ning teiseks lendub prügi sealt taaskord mööda linna laiali ja käivitub suletud ring, kus kinnistuomanikud enda territooriumile mujalt sattunud prügi jälle kokku korjama peavad.
Erandiks jäätmeveoga liitumisest vabastamisel on aga need kinnistud, kus puudub igasugune hoonestus. Need nö „tühjad krundid" ei ole jäätmevaldajaks. Kõnealused kinnistud loetakse automaatselt vabastatuteks ja vabastuse saamiseks taotlust esitama ei pea. Vajadusel tuleb aga teavitada kas Lääne-Viru Jäätmekeskust või Rakvere Linnavalitsust. Siiski tuleb aastaringne heakord tagada ka sellisel kinnistul, kus ehitisi ei ole.
Kokkuvõttes on linnavalitsus seiskohal, et üldjuhul ei ole hoonestatud kinnistu vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest põhjendatud. Vabastamine saab toimuda ainult erandlikel asjaoludel ning tähtajaliselt. Erakinnistutel tuleb tagada minimaalne seadusest lähtuv jäätmeveo tihedus, ehk kord kvartalis. Sellise jäätmeveo tiheduse puhul tuleb aga kindlasti biolagunevad jäätmed komposteerida oma kinnistul. Miinimumpakett ei ole vastupidiselt paljude arvamusele sugugi kulukas. Näiteks maksaks 80 liitrise prügikonteineri üks tühjenduskord 2,16 eurot, mis teeb 8,64 eurot aastas. Prügikoti teenust kasutades aga on ühe tühjenduskorra hind 3,06 eurot ja aastane maksumus seega 12,24 eurot. Suuremate levinumate konteinerite ühekordse tühjenduse hind on: 140L mahutil 2,94 €; 240L mahutil 3,59 € ning 660L mahutil 7,92 €.