Rakvere linnas peetavad koerad ja kassid tuleb märgistada mikrokiibiga.
Mikrokiip, andmed koera ja koeraomaniku kohta tuleb registreerida Lemmikloomaregistris LLR, mis asub siin: https://www.llr.ee/E-teenindus
Vastavalt Rakvere linna koerte ja kasside pidamise eeskirjale on arvestuse pidamise eesmärgiks informatsiooni kogumine Rakvere linna haldusterritooriumil peetavate koerte ja kasside kohta ning lahti pääsenud ja järelevalveta loo,aomaniku kiire leidmine. Koera ja kassi tuvastamiseks on vajalik märgistada lemmik mikrokiibiga. Seda saab teha loomaarsti juures ning lemmiku märgistamine toimub loomaomaniku kulul.
Koera ja kassi omanik on kohustatud koera märgistama 3 kuu jooksul arvates koera või kassi sündimise päevast või looma omandamise või valdusse saamise päevast.
Märgistatud koer tuleb hiljemalt 5 päeva jooksul pärast märgistamise kuupäeva registreerida Rakvere linna koerte andmekogus, milleks on Lemmikloomaregister LLR.
Andmekogus võib vabatahtlikult registreerida ka muid lemmikloomi.
Enne käesoleva määruse jõustumist omandatud koer ja kass tuleb märgistada mikrokiibiga kolme kuu jooksul alates määruse jõustumisest ning kanda lemmikloomaregistrisse 5 päeva jooksul pärast märgistamist.
Lemmiklooma pidamine Rakvere linnas
- Omanik peab veenduma, et koer või kass ei pääseks järelevalveta enda krundilt välja.
- Avalikus kohas liikudes peab loom olema rihma otsas. Koeral tuleb vajadusel kasutada suukorvi.
- Lõastatud ei pea olema koer koerapargis, teenistuskoer teenistusülesande täitmisel ja jahikoer jahipidamise ajal.
- Koera või kassi käitumine ei tohi häirida ega seada ohtu teisi inimesi või loomi.
- Looma väljaheited tuleb koristada koheselt;
- Kui hakkate hulkuvat looma pidevalt söötma, muutute automaatselt omanikuks.
Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ
Aadress: Paemurru tee 14, Piira küla, Vinni vald
Telefonid: +372 55504363 (juhataja E-R kl 8.00 – 17.00)
+372 55501976 (looma püüdja)
E-post: [email protected]
Koduleht: https://koduloomadevarjupaik.ee/
Facebookis: Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ
Rakvere linnas hulkuva kassi või koera puhul palume pöörduda Rakvere linna keskkonnaspetsialisti poole, [email protected] või tel. 56509134 (E-N kl 8.00 – 17.00, R kl 8.00 – 14.00).
Lemmikloom läheb kaduma?
-
Kadunud looma tasub kohe asuda otsima hüüdes teda nimepidi.
-
Informeeri ümbruskonna elanikke, isegi õues mängivaid lapsi kadunud loomast.
-
Postita looma pilt, kirjeldus ja kadumise üksikasjad kodukoha sotsiaalmeedia foorumitesse.
-
Kontrolli varjupaigast, ega sinu loom ei ole juba leitud.
Helista riigiinfo telefonile 1247, kui kohtad:
-
abitusse seisundisse sattunud metslooma;
-
maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits);
-
maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;
-
looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu);
-
looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljes).
Kohalikule omavalitsusele helista, kui näed Rakvere linnas teel või tänaval hukkunud looma. Hättasattunud ja abitute metsloomade abistamist korraldab Keskkonnaamet koos Päästeametiga.
Märts on viimane aeg ennetada kevadisi ja suviseid konflikte hoonetes pesitsevate lindudega
Linnud hakkavad hilistalvel ja vara kevadel valima neile sobivaid pesitsuspaiku. Keskkonnaamet soovitab majaomanikel ja korteriühistutel kontrollida üle ning vajadusel takistada lindude ligipääs võimalikele pesaehituskohtadele hoonetes.
Sigimisperiood on looduses kõige olulisem ja tundlikum aeg. Lindude ja ka teiste loomade häirimine sellel ajal on ebaeetiline ning seadusega keelatud.
„Linnud on looduse loomulik osa. Kui majaomanikul on varasematel aastatel olnud konflikte pesitsevate lindudega, siis just enne suurema pesitsushooaja algust on mõistlik ehitised üle kontrollida. Kevadeti tasub katused, räästaalused ja -avaused, pööningud, voodritagused, rõdud, aga ka laoplatsid, pooleliolevad ehitised ja muud inimese poolt tihti kasutatavad kohad hooldada ja vajadusel takistada lindude ligipääs. Pesitsusajal on selleks juba hilja," ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Paljud asulates elavad linnuliigid on inimkaaslejad, kelle pesitsuspaigad on seotud hoonetega. Näiteks hakid võivad ehitada oma pesa ventilatsioonisüsteemidesse, varblased või kärbsenäpid maja voodri vahele. Tuvid pesitsevad sageli hoonete karniisidel, kajakad aga katustel.
Asulates pesitsevate lindude elu on huvitav jälgida. Samas on Keskkonnaamet saanud igal aastal teateid kajakatest ja varestest, kes ründavad oma poegade kaitseks inimesi. „Samuti võib inimesi häirida, kui pesapojad roojavad pesa lähiümbrust või juba varahommikul lärmakalt toitu manguvad. Sellised probleemid tabavad majaomanikke mais või juunis. Kui soovite neid ennetada, on õige tegutseda just praegu, enne peamise pesitsushooaja algust," sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Paljusid liike meelitab inimeste lähedusse pesitsema lihtsasti kättesaadav toit. „Lihtsad toitumisvõimalused suurendavad oluliselt näiteks vareste, hakkide ja kajakate arvukust ja pesitsemise tõenäosust inimese lähedal. Seetõttu on mõistlik vältida lindudele lihtsaid toidu leidmise võimalusi meie kodude juures – linnalinde mitte toita, katta kompostihunnikud ning kasutada suletud prügikaste," möönis Tõnu Talvi.
Praktilisi nõuandeid:
- Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud räästaalustes ning mujal.
- Hoia oma katused risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhtad. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.
- Vajadusel kasuta sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms.
- Paigalda ümbrusesse sobivatesse kohtadesse pesakaste. Vaata Eesti Ornitoloogiaühingu juhised.
Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik – sekkumine on põhjendatud äärmisel juhul näiteks inimeste vara ja tervise kaitseks.
Majaomanikel ja korteriühistutel on ka hoonete renoveerimis- ja remonditööde õigele ajale planeerimisel oluline roll. Kui tööde eel tekib küsimusi seoses looduslike asukatega, tasub võimalikult varakult võtta ühendust Keskkonnaametiga aadressil [email protected]. Nii saab ennetada olukordi, kus kevadele või suvele plaanitud tööd tuleb lindude pesitsemise tõttu mõneks ajaks edasi lükata.
Lisateave:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
[email protected]
501 6869
Lindude rändeinstinkti säilimiseks on soovitatav veelinde mitte toita. See tähendab, et kui me harjutame linde inimese poolt pakutava söögiga, siis nad ei rända talveks sinna, kuhu vaja. Lindudel tekib paratamatult mugavus ja nad ei ole motiveeritud paremaid tingimusi otsima minema. Kuid kui söögilaud ära kaob, sest inimesed toitu ju regulaarselt ei paku, satuvad linnud ohtu - nende tiivad ei ole enam lennuvõimelised ja nad ei suuda enam lennata, et leida uus koht, kus süüa saab. Toitmisega paigale jääma meelitatud veelinde ohustab nälg, külmumine, röövloomad ja haigused.
Kui veekogu on avatud (jääkaas ei ole moodustunud), siis ei ole vaja veelindudele lisatoitu anda. Kui aga vesi külmub, peavad linnud ise leidma sellise veekogu, kust süüa saab.
Erandjuhul vajavad pardid ja luiged lisatoitu siis, kui inimesed on nad linna talvituma meelitanud ning linnud ei suuda enam omal jõul lähimate toitumisaladeni lennata. Sellisel puhul on parimaks variandiks lindudele pakkuda energiavaeseid ja kiudainerikkaid suupalasid nagu näiteks riivitud värsked juurviljad, salat, seller või rohujahu graanulid. Oluline on teada, et sai linnutoiduks ei sobi, kuna see ei sisalda lindudele vajalikke vitamiine ega mineraale ning võib põhjustada hoopis tõsiseid tervisehädasid.
Seega, kui näed hädas linnuperet toitu otsimas, aita neid, kuid tee seda õigesti!
Viimati uuendatud 27.02.2026
