Isikukoodi taotlemine

Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse samaaegselt elukohateatega.
Isikukoodi saamine ei anna õigust Eestis viibida, elada või töötada – need õigused peavad tulenema muudest seadusega ette nähtud alustest. 

Alaealise lapse või eestkostetava eest võib isikukoodi taotluse ja elukohateate esitada vanem või eestkostja.

Vähemalt 15-aastasel Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikul, kes ei ole Eesti kodanik, ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi nimetatud ühiselt  EL kodanikud) on õigus teha iseseisvalt menetlustoiminguid (sh registreerida elukoht). Haldusteovõime laiendamine alaealisele EL kodanikule  elukoha registreerimiseks tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja rahvastikuregistri seaduse koostoimest.

Kui Euroopa Liidu kodanik ei ole ruumi omanik, siis tuleb esitada ka ruumi kasutusõigust tõendav dokument või ruumi omaniku nõusolek talle kuuluva ruumi kandmiseks inimese elukohana rahvastikuregistrisse.

Kõik dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik automaatselt viieaastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks tuleb tal pöörduda pärast elukoha registreerimist Politsei- ja Piirivalveametisse.

Kui Euroopa Liidu kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, peab ta esitama rahvastikuregistrile uue elukohateate või teatama Eestist lahkumise aja esmakordsel elukoha registreerimisel. 
Välisriigis asuva elukoha andmete esitamisega lõpeb tema tähtajaline elamisõigus Eestis. ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveametisse.