Sünni registreerimine
Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood) või vajadusel avalduse alusel paberkandjal kohalikus omavalitsuses.
Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ning soovib esmast sünnitõendit paberkandjal, siis seda on võimalik kätte saada elukohajärgsest maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.
Seadusest tulenevatel juhtudel võib perekonnaseisuasutus nõuda sünni registreerimiseks ka teisi dokumente, näiteks vanemate abieludokumenti, kui nende abielu andmeid pole kantud rahvastikuregistrisse.
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad valivad sünni registreerimisel, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.
Kontakt ja lisainfo
Terje Pärnasalu
perekonnaseisuametnik
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
jurist (keskeriharidus)
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
Õilme Eevald
perekonnaseisuametnik
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
õigusteadus (kõrgharidus)
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
Kätlin Pugri
perekonnaseisuametnik
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
sotsiaalteaduste magister MA
Lai 20, kabinet 103
Vastuvõtuaeg E 9.00-12.00 ja 13.00-16.00, K 09.00-12.00 ja 13.00-16.00, R 9.00-12.00
Rahvastikuregistri- ja perekonnaseisutoimingud
Viimati uuendatud 26.11.2025
