Jäätmemajandus

Me kõik puutume igapäevaselt kokku jäätmetega, kiirelt tekkivad jäätmed on meie igapäeva elu lahutamatud osa. Oluline on säästa loodusressursse ja hoida meie elukeskkonda inimväärsena, selleks tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Korraldatud jäätmevedu

Jäätmeid peab iga elanik liigiti koguma. Jäätmeveo korraldab omavalitus hanke korras. Veopäeval tuleb tagada jäätmemahutite kättesaadavus. Jäätmete äraveo tingimused, sealhulgas äraveo sagedus ja ajakava, fikseeritakse veolepingus, mis sõlmitakse teenusepakkuja ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmevedu on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

Loe veel

Jäätmete liigiti kogumine

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Liigiti kogumine tähendab, et erinevat liiki jäätmeid ei segata teist liiki jäätmetega ning need antakse jäätmevedajale liiditi kogutult üle või kasutatakse avalikke liigiti jäätmete kogumiskohti.

Loe veel

Pakendiringlus ja taaskasutus

Pakendijäätmeid tuleb muudest jäätmetest koguda eraldi, et need jõuaksid taaskasutusse. Rakvere linnas ei ole pakendijäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga hõlmatud. 

Loe veel

Viimati uuendatud 27.02.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?