Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Abimaterjalid
Erinevad jäätmeliigid
Jäätmeid tuleb koguda liigiti, vähendades sedasi segaolmejäätmete hulka märgatavalt!
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis kohustuslik biojäätmeid tekkekohal liigiti koguda ja neid kompostida või anda korraldatud jäätmeveo raames üle jäätmevedajale.
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Paber- ja kartongpakend sobivad:
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
Paber- ja kartongpakendisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite plastkorgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel tuleb kaaned ära võtta. Panditaara tuleb eraldi koguda!
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Lisainfo ohtlikest jäätmetest
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Tagamaks, et ohtlikud jäätmed jõuavad erikäitlusesse, võetakse aastaringselt Saaremaa valla elanikelt (rahvastikuregistri andmetel) piiratud koguses ohtlikke jäätmeid tasuta vastu Osaühingus Kapra Vanametall (kuni 30.04.2025). Jäätmete üleandmiseks tuleb vastuvõtjale esitada isikut tõendav dokument ning kontaktandmed.
| Jäätmeliik | Tasuta vastu võetav kogus |
| põllumajanduskemikaalid, väetised | kuni 20 kg |
| vanaõli | kuni 20 kg |
| värvid ja liimid | kuni 20 kg |
| ohtlike ainetega saastunud pakendid | kuni 10 kg |
| ohtlikke aineid sisaldavad pesuained | kuni 10 kg |
| happed | kuni 5 kg |
| lahustid | kuni 5 kg |
| leelised | kuni 5 kg |
| pestitsiidid | kuni 5 kg |
| õlifiltrid | kuni 5 kg |
| ravimid | kuni 1 kg |
| elavhõbedat sisaldavad jäätmed (v.a elavhõbedalambid) | kuni 0,1 kg |
Saaremaa valla haldusterritooriumil asuvatele majapidamistele on avatud piiratud kogustes tasuta ohtlike jäätmete vastuvõtt Kudjape jäätmejaamas. Jäätmeid saab ära anda E–R 8.00 – 18.00 ja L 10.00 – 15.00 aadressil Pähklimetsa tee 13, Kudjape alevik, Saaremaa vald.
Ohtlikke jäätmeid saab tasuta üle anda Saaremaa valla haldusterritooriumil asuva majapidamise kohta piiratud koguses:
| Jäätmeliik | Tasuta vastu võetav kogus |
| värvid ja liimid | kuni 30 kg |
| vanaõli | kuni 20 kg |
| põllumajanduskemikaalid, väetised | kuni 20 kg |
| ohtlike ainetega saastunud pakendid | kuni 10 kg |
| ohtlikke aineid sisaldavad pesuained | kuni 10 kg |
| happed | kuni 5 kg |
| lahustid | kuni 5 kg |
| leelised | kuni 5 kg |
| pestitsiidid | kuni 5 kg |
| õlifiltrid | kuni 5 kg |
| ravimid | kuni 1 kg |
| elavhõbedat sisaldavad jäätmed (v.a elavhõbedalambid) | kuni 0,1 kg |
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Lääne-Viru Jäätmekeskuses võetakse kasutuskõlbmatut tekstiili vastu vastavalt kehtestatud hinnakirjale.
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse sobivad:
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
- katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse ei sobi:
- kasutuskõlblikud ja kvaliteetsed rõivad, jalanõud ja kodutekstiil
- muud jäätmed
Kasutuskõlblikud rõivad ja tekstiili saab viia kasutatud rõivaste müügikohta või riidekonteineritesse:
Kivi tänav, E. Vilde tn 8, Vahtra pst 81, Tallinna tn 29, Põhja tn 17
Elektroonikajäätmete eraldamine muudest jäätmetest on taaskasutamise ning jätkusuutliku tarbimise tagamiseks äärmiselt oluline.
Kui tegemist on töökorras ja korraliku seadmega, soovitame leida elektroonikaseadmele uue omaniku müümise või loovutamisega. Kui aga elektroonikaseadme eluiga on lõppenud, on võimalik see viia lähimasse jäätmete kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid saab tasuta ära anda Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
Elektroonika jäätmete hulka kuuluvad näiteks:
- suured kodumasinad, näiteks pesumasinad, päikesepaneelid ja printerid
- väikesed kodumasinad, näiteks hambaharjad, elektroonilised kaalud, kohvimasinad
- telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed, näiteks telefonid, akulaadijad, modemid ja tahvelarvutid
- soojusvahetusseadmed, näiteks külmkapid, kliimaseadmed
- kuvarid ning ekraanid, sh televiisorid
- lambid ja lambipirnid, ka LED-valgustid
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Lääne-Viru Jäätmekeskusesse.
Suurjäätmed on:
- mööbel
- madratsid
- kardinapuud
- vaibad
- kraanikausid
- WC-potid, vannid jms
Romusõiduk ja paljud kasutatud autoosad on ohtlikud jäätmed, milles sisalduvad ained avaldavad kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõte, kel on õigus ka sõiduk maanteeameti liiklusregistrist kustutada. Ise lammutamine on illegaalne, ka sõiduki metsa alla jätmine saastab keskkonda ja on seadusega karistatav.
Kuidas toimida, kui auto on muutunud romuks?
- Leia litsentseeritud autolammutus, kes teeb pakkumise romusõiduki ostuks.
- Lepi kokku romu transport lammutusse.
- Sõiduki ülle andmisel on vajalikud dokumendid: üleandja isikut tõendav dokument, auto tehniline pass. Tehnilise passi puudumisel võib küsida Maanteeameti büroost tõendi.
- Autolammutus kustutab registrist sinu auto andmed vastavalt andmeside lepingule Maanteeameti registriosakonnaga.
- Romusõiduki eest tasumine toimub ülekandega pangakontole.
Lääne-Viru Jäätmekeskuses võetakse eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni kaheksa vana sõiduautorehvi olenemata elukohast ja ilma saatekirjata.
Rehvijäätmete sekka kuuluvad:
- sõiduauto- ja maasturirehvid
- veokirehvid
- erirehvid, näiteks traktorirehvid
- mootorrattarehvid (sh roller, bike)
- jalgrattarehvid
Rehvijäätmetena ei võeta vastu:
- velgedel rehve
- seest reostatud rehve (rehvi sees on pinnas, liiv või kivid või lihtsalt praht)
- segakoormaid (rehvid peavad olema sorteeritud, nt kui põhiosa rehvidest on sõiduautorehvid ja lisaks on paar veokirehvi, laadige veokirehvid viimasena koormasse ja kogumispunktis võtke kõigepealt need ja pange veokihunnikusse ning sõiduautorehvid ettenähtud kohta)
- kummi- ja hüdrovoolikuid, kummimatte ja muid kummist esemeid
- Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta.
- Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võetakse tasu eest vastu Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik taaskasutada. Värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmed võib põletada tekkekohas kütmise eesmärgil.
Värvitud, lakitud või immutatud puitu põletada ei tohi, kuna kemikaalid, millega puitu on töödeldud, sisaldavad kahjulikke aineid, mis põletamisel satuvad keskkonda ning muutuvad ohuks nii inimestele endile kui ümbritsevale looduskeskkonnale. Puidujäätmeid võetakse tasu eest vastu Lääne-Viru Jäätmekeskuses.
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
- pinnas,
- klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed,
- asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel).
Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka:
- detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid).
Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Viimati uuendatud 05.12.2025
