Maakorraldustoimingud

Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest. Maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Maakorralduse võimalikkuse üle otsustab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus. Neid toiminguid on võimalik läbi viia elektroonilises katastris minu.kataster.ee.

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Kui katastriüksus või kinnistu, mida soovitakse jagada, asub kehtiva detailplaneeringuga alal on kinnistu jagamise aluseks detailplaneering.
Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust, rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada ja on vastavuses ehitisele esitatavate tuleohutusnõuetega.

Katastriüksuse jagamiseks:

pöördub maaomanik linnavalitsuse poole, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneeringut või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang, juurdepääsu võimaluse puudumine vm)
maaomaniku avaldusest (docx, pdf) peab selguma jagamise põhjendus
pärast linnavalitsuselt nõusoleku saamist tuleb maaomanikul siseneda maatoimingute algatamiseks MinuKatastri e-teenusesse, valides rolli „Maaomanik“. MinuKatastrisse saab logida nii ID-kaardiga, Smart-ID-ga, Mobiil-ID-ga kui ka Euroopa Liidu ID-ga. Maaomanik võib volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut (nt maamõõtjat)
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadusest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt)
kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid
katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates
maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale
pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ja pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali avaneb uues vahekaardis esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.

Kinnisasjade ja katastriüksuste liitmine

Maaomaniku soovil on võimalik temale kuuluvad kõrvuti asetsevad kinnisasjad ja katastriüksused liita üheks kinnisasjaks ja katastriüksuseks.
Kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, tuleb need enne katastriüksuste liitmist kanda kinnistusraamatu samasse registriossa. Kinnisasju saab liita üksnes juhul, kui nad kuuluvad ühele ja samale omanikule.
Kui maaomanikul on soov kinnistusraamatus registriosa liita, siis on vajalik läbi kinnistuportaali avaneb uues vahekaardis esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

pöördub maaomanik linnavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneeringut või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne)
maaomaniku avalduses peab olema ära toodud liidetavate katastriüksuste katastritunnused, aadressid ja liitmise põhjendus
pärast linnavalitsuselt nõusoleku saamist tuleb maaomanikul siseneda maatoimingute algatamiseks MinuKatastri e-teenusesse, valides rolli „Maaomanik“. MinuKatastrisse saab sisse logida nii ID-kaardiga, Smart-ID-ga, Mobiil-ID-ga kui ka Euroopa Liidu ID-ga. Maaomanik võib volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut (nt maamõõtjat)
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uue maatüki registreerimisega maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadusest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt)
kohalik omavalitsus määrab tekkivale katastriüksusele sihtotstarbe ja aadressi
katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates
maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale
pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ja pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Katastriüksuste piiride muutmine

Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja koosseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.
Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused.

Katastriüksuste piiride muutmiseks:

pöörduvad maaomanikud katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse piiride muutmise võimalusi
maaomanike ühises avalduses peab olema ära toodud piiride muutmises osalevate katastriüksuste katastritunnused, aadressid ja piiride muutmise põhjendus
pärast linnavalitsuselt nõusoleku saamist tuleb maaomanikul siseneda maatoimingute algatamiseks MinuKatastri e-teenusesse, valides rolli „Maaomanik“. MinuKatastrisse saab logida nii ID-kaardiga, Smart-ID-ga, Mobiil-ID-ga kui ka Euroopa Liidu ID-ga. Maaomanik võib volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut (nt maamõõtjat)
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uue maatüki registreerimisega maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadusest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt)
kui toimingus osalevatel kinnisasjadel on kinnistusraamatu kolmandas ja neljandas jaos kandeid (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) tuleb maakorraldustoimingu tegemiseks küsida puudutatud isikutelt nõusolekud
kohalik omavalitsus määrab tekkivatele katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid
katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates
maaomanikud pöörduvad maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale
pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ja pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomanike elektronposti aadressile.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud küsimustega tuleb pöörduda linnavalitsuse maakorraldaja poole.
Maaomaniku avalduses (docx, pdf) peab olema ära toodud sihtotstarbe muutmist vajava katastriüksuse katastritunnus ja selguma sihtotstarbe muutmise põhjendus.
Katastriüksusele sihtotstarbe määramisel lähtub linna- või vallavalitsus maakatastriseaduses sätestatud põhimõtetest:

ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel
katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel
ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.

Linnavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud.
Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega.
Linnavalitsus registreerib MinuKatastris sihtotstarbe muudatuse, mis läheb Kinnistusraamatusse automaatkandena.