Nils Kändler meenutas 2010. aasta Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti, mille raames vahetati välja suur osa Rakvere torustikest, ja 2018. aasta NOAH-projekti. Ka praegu käib TalTechiga Rakveres mitu projekti, mis kinnitab tihedat koostööd linna ja ülikooli vahel.
Kändleri sõnul on kliimamuutuste peamine indikaator temperatuur, mille keskmine tõus on sajandeid dokumenteeritud. Ta viitas, et möödunud aasta oli maailma ajaloo kõige soojem ning kiire temperatuuritõus jätkub.
Eesti jaoks tähendab see:
- Kiireid ilmamuutusi, kus ilm muutub lühikese aja jooksul drastiliselt.
- Merevee taseme tõusu, mis ohustab madalamal asuvaid piirkondi.
- Sademete koguse suurenemist ja paduvihmasid, mis on Rakvere jaoks peamine murekoht. Paduvihmade sagenemine, mille jooksul sajab üle 30 millimeetri tunnis, toob üha sagedamini kaasa üleujutusi, mis ohustavad taristut ja elutähtsaid hooneid.
Vee kogunemine tänavatele näitab, et torustik ei suuda suuri sademeid vastu võtta, kuid Kändleri sõnul ei ole vaja linnasid üles kaevata, kuna torustike laiendamine on väga kallis ja paljudes Euroopa linnades majanduslikult võimatu.
Lahendus peitub maapinnal ja nutikates süsteemides:
- Rohelahendused: fookus maa peal tegutsemisel – asfaltpindade vähendamine, haljasalade ja süvistatud nõlvade rajamine, et vesi saaks ajutiselt koguneda ja aeglasemalt voolata. Rohelahenduste uurimisel ja katsetamisel on ka Rakvere pilootala Euroopa mõistes suur ja oluline projekt.
- Nutikam taristu: maa-aluste süsteemide nutikamaks muutmine, nagu veeregulatsioon nutikate lüüsidega tiikides (Süstatiigis), mis aitab kontrollida linna veevoolu.
Kändleri meeskond kasutab Rakveres välja töötatud virtuaalset linna koopiat, mis põhineb füüsikal ja hüdraulikal. Mudel võimaldab testida tuleviku vihmastsenaariume, näiteks 100-aasta vihma simuleerimist. See tööriist aitas 2018. aasta NOAH-projektis kaardistada üleujutusriskid ja koos AS-ga Rakvere Vesi leiti lahendus keskväljakult teise väljavoolu rajamiseks, mis vähendas üleujutusriski.
Rakvere ei ole ainus, kes kliimamuutustega kohaneb. LIFE LATESTadapt projektis osaleb Eestist veel Viimsi, Haapsalu, Võru ja Narva, kus igaühes fookuses erinevad lahendused.
