Töörühmas arutati linna õigusaktide muudatuste vajadust, et suurendada töö- ja palgakorraldust reguleerivate õigusaktide kooskõla ja vähendada bürokraatiat. Koos mõtestati, kuidas korraldada õppetegevus nii, et tagada õpilastele ja õpetajatele mõistlik koormus ning kvaliteetse õppe korraldamisel on suurem tähelepanu praktilisel õppel, õppeainete lõimimisel ja õpetajate omavahelisel koostööl.
Oma kogemusi jagas Rakvere haridusjuhtidele Pärnu suurima, Pärnu Ülejõe Põhikooli direktor Margus Veri, kes viis paljud muudatused ellu juba aastal 2013. Veri rõhutas, et põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest lähtudes on õpetajaamet tervik, õpetaja üldtööaja sees on kõik õpetaja tööülesanded ning õpetaja põhipalga sihiks peab olema kõrgem töötasu, kui riiklik õpetaja töötasu alammäär. Koolijuht selgitas, et üldtööaja põhine töökorraldus väärtustab õpetajat, kes on pühendunud kvaliteedile, hoiab fookuse õpetamisel, mitte tundide kogumisel, väldib iga õpetaja töö osa eraldi hinnastamist ja loob eelduse koostöise töökeskkonna tekkeks ja üksteiselt õppimiseks.
Margus Veri tõi näiteid, kuidas üldtööaja põhine õppekorraldus on positiivselt mõjutanud õppekorralduse arenguid. Näiteks on see võimaldanud õpetajate ja kooli juhtkonna koostöös luua lõimitud õppekavasid (MATIK+ , praktiline teadus, muusikaproduktsioon) ning 1.-4.klassini õpetada täies mahus üldõpetuse põhimõttel. Üldõpetus tähendab, et õppimine korraldatakse terviklike teemade ja probleemide ümber, mitte üksikute õppeainete kaupa. Õpilane õpib erinevate ainete teadmisi seostatult.
Pärnu koolijuht sõnas töörühma liikmetele, et koolijuhi autonoomsust väärtustav personali eelarvestamise mudeli loomine on koolipidaja vastutus, tõhus õppekorraldus pidaja antud eelarve raames on koolijuhtide vastutus.
Järgmisel töökoosolekul, mis toimub 16. juunil, arutatakse personali eelarve kujundamisega seotud ettepanekuid. Töörühmas läbi arutatud ettepanekute koond jõuab linnavalitsuse lauale septembriks.
Lisainfo:
Kairit Pihlak
Rakvere abilinnapea, töörühma juht
527 1962
