Turvalisus ei ole ainult kriisideks valmisolek
Rakvere linnapea Triin Varek tõi oma avakõnes välja, et Rakvere eristub programmis teistest omavalitsustest selle poolest, et tähelepanu ei ole suunatud üksnes kriisideks valmistumisele, vaid laiemalt turvalisele linnakeskkonnale ja ennetusele.
„Rakvere linn on selles osas juba palju ära teinud, nii ennetustegevustena kui ka vahendite soetamisel, aga oluline on vaadata ka turvalist linnaruumi ja meie tulevikku,“ märkis ta. Linnapea sõnul seisavad ees nii üldplaneeringu uuendamine kui ka uue arengukava koostamine ning protsessid peaksid omavahel toetama ka turvalisuse eesmärke.
Turvalisust käsitleti seminaril laia mõistena. See hõlmab füüsilist keskkonda, sotsiaalset tuge, inimeste isiklikku turvatunnet ning asutuste võimekust riske ennetada ja neile reageerida.
Ennetus algab peredest, noortest ja kogukonnast
Rakvere turvalisuse arenguprogrammi kohapealne koordinaator, ennetusspetsialist Mehis Pärnamägi rõhutas, et turvalisust ei saa pidada ainult sisejulgeoleku asutuste teemaks. „Turvalisus algab inimesest, perekonnast ja ühiskonnast laiemalt,“ ütles ta.
Pärnamägi sõnul on programmi üks keskseid eesmärke kujundada Rakveres toetavat elukeskkonda. Pikas plaanis tuleb arvestada elanikkonna vananemist, sotsiaalsete abivajajate arvu kasvu ja noorte sõltuvustega seotud riske. Seetõttu peab ennetustegevus keskenduma riskitegurite vähendamisele ja kaitsetegurite tugevdamisele.
Andmed aitavad tunnetust täiendada
Seminaril tutvustati ka andmepõhist töövahendit, mille abil saab omavalitsuse turvalisusega seotud näitajaid võrrelda teiste piirkondade ja Eesti keskmistega. Rõhutati, et ainult tunnetusest ei piisa, kuid ka pelgalt statistika ei anna tervikpilti.
„Turvalisust ei saa üksnes andmepõhiselt mõista, kuid statistika aitab tunnetuslikku arusaama täiendada,“ märkis KOV Turvalisuse Arenguprogrammi konsultant Rivo Noorkõiv. Osalejatel paluti hinnata Rakvere tänast turvalisuse olukorda ning põhjendada oma hinnangut.
Aruteludes kõlas, et Rakvere võib igapäevases tunnetuses tunduda väga turvaline, kuid statistika ja üksikud riskikohad näitavad, et probleemid ei ole olematud. Ühe osaleja sõnul võib inimene tunda end linnas turvaliselt, kuid „kui oled juhuslikult valel ajal vales kohas, võib olukord kiiresti muutuda“.
Fookuses koostöö, noored ja tugivõrgustikud
Rühmatöödes kaardistati peamisi probleeme ja väljakutseid. Esile tõusid tugivõrgustike puudulikkus, karistamatuse tunne, noorte riskikäitumine, koolide ja kogukondade roll, politsei inimressursi nappus ning vajadus paremini koordineeritud koostöö järele.
Samuti peeti oluliseks, et turvalisusega seotud oskused jõuaksid rohkem haridusse – näiteks elupääste, riskikäitumise ennetus ja vastutus kogukonnas. Aruteludes rõhutati, et ükski asutus ei saa turvalisust üksi tagada, vaja on ühist plaani ja selget koostööd.
Järgmised sammud viivad tegevuskavani
Edasise töö korraldamiseks kavandatakse juhtrühma ja kolme teemarühma moodustamist. Teemarühmad peaksid kohtuma vähemalt kahel korral, et valitud fookusteemad põhjalikumalt läbi töötada. Eesmärk on koostada turvalisuse profiil ja tegevuskava, mis annaks sisendi nii maakonna arengustrateegiasse kui ka Rakvere uude arengukavasse.
Seminari lõpus jäi kõlama mõte, et oluline ei ole üksnes dokumentide koostamine, vaid kokkulepitud tegevuste elluviimine. „Programmi väärtus seisneb selles, et me ei tegele kõrvaliste asjadega, vaid sellega, mis Rakveres päriselt korda läheb,“ võttis Mehis Pärnamägi seminari kokku.
Lisainfo:
Mehis Pärnamägi
ennetusspetsialist
Rakvere Linnavalitsus
580 51885
