Kuidas on keskus ajas muutunud?
Sotsiaalkeskus (algselt sotsiaalabikeskus) alustas tööd 2002. aastal Tuleviku tn 8, kus praegu asub meie psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus. Vilde tn hoone avati 2005. aastal. Olen direktor olnud asutuse algusest peale.
Aastatega on keskus jõudsalt kasvanud, nii ruumide kui töötajate arvult. Lisandunud on Vilde tn majaosa, mida enne kasutasid perearstid, ja Tuleviku 8 hoone II korrus. Teenuste valik on laienenud – pakume teenuseid lastest eakateni, erivajadusega inimestele, on tugiisiku- ja vaimse tervise teenused, varjupaiga teenus, päevakeskused erinevatele sihtrühmadele jne. Kokku töötab sotsiaalkeskuses 51 inimest, lisaks veel käsunduslepinguga tugiisikud ja ringijuhendajad.
Millised on olnud suurimad väljakutsed ja õppetunnid?
Viimastel aastatel on väljakutseks uute töötajate värbamine - häid spetsialiste on keeruline leida, kuna meie palgatase ei vasta ootustele. Ka töö korraldamine erinevate kriiside ajal: majanduskriis 2009-2010, kui eelarve oli väga pingeline; COVIDi aeg, mil kliendid olid väga ärevad. Igapäevaselt on väljakutseks ka meeskonna kooshoidmine, kuna asume mitmel aadressil ja töötajad ei puutu kolleegidega tihti kokku. Õppida on aga pidevalt ja igast päevast on midagi kaasa võtta.
Kas mõni hetk või sündmus on eriti meelde jäänud?
Toredad hetked kolleegidega koosviibimistest, varjupaiga avamine ja elektriautode kasutuselevõtt, mis tõstis oluliselt koduhoolduse teenuse kvaliteeti.
Kuidas on aastatega muutunud inimeste vajadused ja ootused?
Inimesed on teadlikumad ja oskavad rohkem küsida, samuti on ootused teenuste kvaliteedi ja mahu osas kindlasti suuremad.
Kuidas on korraldatud keskuse igapäevatöö?
Keskus asub mitmel erineval aadressil: Vilde 2a, Tuleviku 8, Vabaduse 59 ja Lennuki 10. Igas majas töötavad sotsiaaltöötajad/tegevusjuhendajad või tugispetsialistid, kes tegutsevad seal vastavalt maja sisule.
Laste- ja eakate päevakeskusesse saavad tulla kõik soovijad, erihoolekandeteenustele suunab Sotsiaalkindlustusamet või linnavalitsus, koduhooldus- ja tugiisikuteenusele samuti linnavalitsuse sotsiaalosakonnas juhtumikorraldaja, teeme nendega tihedat koostööd, et leida igale inimesele sobiv teenus.
Päevakeskustes saab sotsiaaltöötajatega rääkida, veeta sisukalt vaba aega, osaleda huvitegevustes jne. Eakate päevakeskuse huviringid on tore kokkusaamiskoht ja võimalus suhelda eakaaslastega. Julgustan kõiki eakaid kodunt välja tulema ja osalema meie tegevustes. Laste päevakeskuses on lisaks igapäevatööle paar korda kuus oodatud mängima ka kodused lapsed, kes lasteaias ei käi jne. Infot meie teenuste kohta leiab ka kodulehelt.
Oleme osalised Rakvere linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna arendamise projektides: koduteenuse arendamine, mille käigus pakume ka isikuhooldusteenust; ISTE projekt, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele; tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele - toetame rahvusvahelise kaitse saanud isikuid kohanemisel eluga Eestis.
Kui palju on teil kliente?
Kui arvestada kõiki: päevakeskuste; koduhooldus- ja tugisikuteenuseid; sotsiaalmaja ja varjupaiga; transporditeenust ja kõiki nõustamisteenuseid, tuleb üle 1000 teenuse kasutaja aastas.
Millised on suurimad murekohad?
Oleme aastatega saanud küll head töötingimused - renoveeritud ruumid ja kaasaegsed töövahendid, kuid kõige suurem murekoht on kindlasti meie töötajate madal palk. Sotsiaaltöö on emotsionaalselt kurnav ja positiivset tagasisidet tihti just ei saa. Eks me kõik tahame, et meid väärtustatakse ka palga mõttes vääriliselt.
Mis pakub töös rõõmu?
Rõõmu teevad head ja hoolivad kolleegid, kes on oma valdkonna spetsialistid ja teevad tööd südamega - heameel on olla osa toredast kollektiivist.
Millised on keskuse lähiaastate eesmärgid?
Soovime luua peredele suunatud kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse Perepesa, mille eesmärk on toetada lapsevanemaid alates lapseootusest kuni lapse kooliminekueani. Otsus liigub uue linnavolikogu koosseisu lauale, loodame, et seda toetatakse.
Millist tuge vajavad sotsiaaltöö ja kogukonnateenused tulevikus kõige enam?
Paraku ei kipu sotsiaaltöös teenused vähenema, vaid pidevalt vajadused kasvavad. Arvestades vananevat elanikkonda, siis kindlasti vajame suuremas mahus eakatele suunatud koduteenuseid ning tähelepanu vajavad vaimse tervise teenused kõikidele vanusegruppidele.
